Mette Frederiksen kriisis: Taani Trumpi ja migratsiooni vastu!

Mette Frederiksen kriisis: Taani Trumpi ja migratsiooni vastu!

Taani peaminister Mette Frederiksen satub praegu vägivaldsesse konflikti USA-ga, mis võib kujuneda Taani viimaste aastakümnete suurimaks välispoliitiliseks kriisiks. Sellest teatab FAZ. Kui traditsiooniliselt peetakse Taanit USA lähedaseks liitlaseks – Iraagi ja Afganistani konfliktides on elu kaotanud Taani sõdurid, siis Frederikseni ja Donald Trumpi vaheline agressiivne telefonikõne tekitab segadust. USA endine president oli soovitanud Taanile kuuluva Gröönimaa vajadusel relvajõuga üle võtta. Frederiksen rõhutas aga, et Gröönimaad ei saa osta ja saare tuleviku üle otsustavad ainult gröönlased.

Kopenhaagenis jääb Frederiksen selles pingelises olukorras rahulikuks. Tema enesekindel käitumine koos Trumpi avalduste selge tagasilükkamisega on isegi suurendanud tema heakskiitu elanikkonna seas. Ta suhtleb kodanikega regulaarselt Facebooki kaudu, näidates, et on kriisi ajal vastutulelik. Poliitik on riiki juhtinud kuus aastat väljakutseteta ja on viimastel aastatel endale nime teinud kõva liini pooldajana, eriti rändeküsimustes.

ELi roll ja rändepoliitika

Äsja alanud Taani EL-i nõukogu eesistumisega on fookuses ränne ja Euroopa kaitse. Valju Peegel Frederiksen ei ole vastuoluline; ELis vaadatakse teda mõnikord kui autsaiderit. Sellegipoolest on temast saanud teerajaja arutelus uute rändepoliitika lahenduste üle Taani sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamiseks. Ta näeb Ukraina konflikti võitlusena Euroopa vabaduse eest, mis toetab tema pühendumust Ukrainale.

Taani lähenemine immigratsioonile on viimastel aastakümnetel dramaatiliselt muutunud. Kui riik oli kunagi tuntud oma liberaalse hoiaku poolest pagulaste suhtes, on poliitika pärast 2015. aasta Euroopa pagulaskriisi muutunud järjest pingelisemaks. The Föderaalne kodanikuhariduse agentuur juhib tähelepanu, et Taanis on täna Põhjamaades kõige rangem varjupaigapoliitika. Riigis kehtib loobumisreegel, mis jätab ta EL-i ühisest Euroopa varjupaigasüsteemist (CEAS) välja ning on esitanud Euroopa Komisjonile ettepanekud rändepoliitika sisseostmiseks ja tagasisaatmiskeskuste loomiseks.

Ka arvud on paljastavad: 1. jaanuaril 2024 elas Taanis umbes 943 066 immigranti ja nende järeltulijaid, mis moodustab umbes 16% kogu elanikkonnast. Sisserändajate osakaal on kasvanud 3 protsendilt 1980. aastal 15,8 protsendini 2024. aastal. Vaatamata suurele arvule on ligipääs kodakondsusele sisserändajate jaoks endiselt peaaegu võimatu ning kriitikute sõnul on Taani perekondade taasühendamise ja alalise elamise valdkonnas kehv.

Selles pingelises olukorras pakuvad Gröönimaa ja rändepoliitika praegused arengud elavat arutelu Taanis ja mujal. Frederiksen ei pea nüüd mitte ainult sisepoliitilistel meeleoludel silma peal hoidma, vaid ka üle vaatama rahvusvahelised suhted USA-ga ning tugevdama veelgi Taani rolli EL-is.