Abivajavad kassid: kohustuslik kastreerimine peaks loomade varjupaikade koormust leevendama!

Abivajavad kassid: kohustuslik kastreerimine peaks loomade varjupaikade koormust leevendama!

Kõikjal Saksamaal kostub üha enam hääl vabalt ringi liikuvate kasside kohustusliku kastreerimise ja tuvastamise kohta. Eelkõige pöördus Bundestagi liige Julia Klöckner selles kontekstis Bad Kreuznachi valla linnapea Marc Ullrichi poole. Oma kirjas juhib ta tähelepanu kasvavale metsikute ja kodutute kasside probleemile, mis on tõsine probleem. Klöckner nõuab õiguslikku regulatsiooni, mis ei nõuaks mitte ainult kastreerimist, vaid ka vabalt ringi liikuvate kasside tuvastamist. Bad Kreuznachi loomade varjupaiga juhataja Mona Speicher räägib tõelisest „kassikriisist“, mida süvendab kastreerimise puudumine, nagu [Antenne KH](https://www.antenne-kh.de/kastrations-und-kennzeichenspflicht-fuer-freilaufende-katzen-geford.

Loomade varjupaikade ülerahvastatus on pakiline probleem. Speicher kutsub kassi armastavale kogukonnale üles, et kõik kassid tuleks steriliseerida ja neile tuleks anda transponder, et neid oleks lihtne tuvastada. Klöckner viitab Rheinland-Pfalzi erinevates omavalitsustes kehtivale määrusele. Need meetmed pole mitte ainult teostatavad, vaid ka kulutõhusad ja nõuavad vähe bürokraatiat, jätkas Klöckner.

Kastreerimise eelised

Kastreerimise üle peetava arutelu otsustavaks punktiks on selle kastreerimine tervisele ja sotsiaalsetele eelistele. Kastreerimine on veterinaararstide rutiinne protseduur, mis tavaliselt kulgeb sujuvalt. Kulud sellel jäävad 150-250 euro vahele, erandjuhtudel võivad need olla kuni 300 eurot, nt. Loomakaitse Liit selgitas. Emased kassid võitlevad sageli pideva kuumusega, samas kui isased kassid võivad muutuda oma territoriaalses käitumises agressiivsemaks. Kastreerimine välistab sellised käitumismustrid ning vähendab vigastuste ja haiguste riski.

Täiendav eelis on see, et steriliseerimine kontrollib vabalt ringi liikuvate kasside populatsiooni. Üks kass võib igal aastal ilmale tuua mitu pesakonda, mis muudab olukorra kiiresti segaseks. Ilma kastreerimiseta pole nende loomade seas mitte ainult ülepopulatsiooni oht, vaid ka suuremad kannatused, kuna paljud peavad elama looduses kaitsmata ja ilma inimese hoolitsuseta. Pets Current esitatakse.

Kriitika ja väljakutsed

Arutelu kastreerimiskohustuse üle ei kulge aga vastuoludeta. Kriitikud kardavad, et kohustuslik kastreerimine riivab lemmikloomaomanike õigusi ning nad peaksid ise otsustama, millal oma loomad kastreerida lasta, eriti kui arvestada rahalisi aspekte. Tõsiseks takistuseks on ka sellise määruse jõustamiseks vajalik korralduslik pingutus. Paljud vabalt ringi liikuvad kassid on häbelikud ja neid toidavad erinevad inimesed, mis muudab kontrolli keeruliseks.

Arutelus on ankurdatud ka tervise- ja eetilised probleemid. Opositsioonilised väidavad, et kasside olemusse sekkumine pole probleemideta. Sellegipoolest näevad propageerijad kohustuslikku kastreerimist vajaliku sammuna loomade kannatuste vähendamiseks ja kohaliku eluslooduse kaitsmiseks. Lisaks võiksid sellisest regulatsioonist kasu olla loomade varjupaigad ja kogukonnad, sest saaks vähendada vabalt ringi liikuvate kasside arvu.

Väljapääs arutelust võiks olla vabatahtlik kastreerimisprogramm, mida toetavad hariduskampaaniad ja rahalised stiimulid. Lõppkokkuvõttes võib kasside registreerimisnõude ja suurema teadlikkuse kombinatsioon luua optimaalse tasakaalu loomade tõsise heaolu ja omanike õiguste vahel.

Aeg näitab, kas ja millal kehtestatakse üleriigiline vabas rändkasside kastreerimise regulatsioon. Loomade kaitse ja omanike vastutus peavad kindlasti käima käsikäes. Keskenduma peaks olema teadlikkus vastutustundlikust loomapidamisest.