CDU hoiatab: 2040. aasta kliimaeesmärk võib Rheinland-Pfalzis maksma minna kümneid tuhandeid töökohti!
CDU juht Schnieder kritiseerib Rheinland-Pfalzi 2040. aasta kliimakaitseseadust, mis võib seada ohtu kümneid tuhandeid töökohti.

CDU hoiatab: 2040. aasta kliimaeesmärk võib Rheinland-Pfalzis maksma minna kümneid tuhandeid töökohti!
Rheinland-Pfalzis on vaidlused kavandatava kliimakaitseseaduse üle täies hoos. Hiljutisel avalikul esinemisel kritiseeris CDU liider Gordon Schnieder teravalt osariigi valitsuse seaduseelnõu ja hoiatas, et plaanil muuta Rheinland-Pfalz 2040. aastaks kliimaneutraalseks võib olla kaugeleulatuvad tagajärjed piirkonna majandusele. Peaminister Alexander Schweitzerile (SPD) saadetud kirjas rõhutas Schnieder, et seadus võib praegusel kujul vastuvõtmise korral ohustada kümnete tuhandete inimeste potentsiaalseid töökohti. Vastavalt [Tagesschau](https://www.tagesschau.de/inland/regional/rheinlandpfalz/swr-cdu-chef-schnieder-klimaschutzgesetz-gefaehrdet-zig-TEN Thousand-arbeitsplaetze-100.html) kardab ta ka seda, et metsad on CO2 ladustamises.
Osariigi valitsus ise näeb seadust vajaliku sammuna rahvusvaheliste nõuete, eelkõige Pariisi kliimakaitselepingu 1,5 kraadise eesmärgi täitmiseks. Peaminister Alexander Schweitzer rõhutab, et tulevased kliimakaitsemeetmed pole mitte ainult väga mõistlikud, vaid need peavad olema kujundatud ka sotsiaalselt õiglaselt. Sel kuul riigikogule esitatud seaduseelnõu peaks lõplikult vastu võtma juuli alguses ning keskkonnaminister Katrin Eder kirjeldab seda kui suunaviita kliimamuutustele.
Majandus ja kliimakaitse: tasakaalustav tegu
Kavandatava seaduse eesmärk on saavutada 2030. aastaks 100% taastuvenergia ning mitte panna kodanikele, ettevõtetele ja omavalitsustele uusi kohustusi. Majandusminister Daniela Schmitt (FDP) ei võtnud intervjuus kliimaneutraalsuse kohta selget seisukohta, kuid tegi selgeks vajaduse koalitsioonipartnerite vahelise dialoogi järele. Peagi Speyeri osariigi valimiste nimekirjas kandideeriv Schmitt rõhutab Rheinland-Pfalzi majanduse stabiilsuse kiireloomulisust. Sellegipoolest tuleb toime tulla tööstuspoliitika raskekaallaste nagu BASF kriitikaga, kes peavad eelnõu ebapiisavaks võimaliku ebasoodsa konkurentsiolukorra vastu võitlemiseks.
Schmitti sõnul on oluline leida tasakaal ökoloogiliste eesmärkide ja majandusliku tugevuse vahel. Intervjuus tõi ta välja ka vabade töökohtade küsimuse kesklinnades ning rõhutas kohalike jaemüüjate toetust internetiostlemise buumi tingimustes. Neid väljakutseid silmas pidades kavandab osariigi valitsus ka meetmeid raudteeliinide elektrifitseerimise edendamiseks, mis peaks kaasa tooma heitmevaba rongiliikluse.
Avalikkuse reaktsioonid ja poliitilised tagajärjed
Reaktsioonid eelnõule on vastakad. Kui keskkonnaorganisatsioonid kiidavad eelnõud, siis ettevõtete esindajad kardavad, et see pole praegusel kujul jätkusuutlik. Ka ametiühingud ja tööandjad avaldavad soovi seadus uuesti läbi vaadata. Schnieder on 2026. aastal eelseisvate osariigi valimiste suhtes optimistlik ja kavatseb CDU valimiste võitmise korral seaduse tagasi lükata. See võib aga muutuda keeruliseks föderaalkonstitutsioonikohtu juriidiliste väljakutsete tõttu.
Kokkuvõttes on Rheinland-Pfalz jõudnud kriitilisse punkti, kus tuleb ühildada kliimakaitse, majanduslik turvalisus ja sotsiaalne vastutus. Järgmised nädalad on otsustava tähtsusega selle määramisel, kuidas poliitiline maastik sellele olulisele seaduseelnõule reageerib.