Kaiserslauterni tsüklid: kolme nädalaga säästetud 45 tonni CO2!
Kaiserslautern säästab linnas jalgrattaga sõites 45 tonni CO2: 1522 jalgratturit läbivad 277 097 km. Koolid edendavad säästvat liikuvust.

Kaiserslauterni tsüklid: kolme nädalaga säästetud 45 tonni CO2!
Kaiserslauterni linn osales suure pühendumusega linnarattaüritusel, mis toimus 15. maist kuni 4. juunini. Üle 1500 jalgratturi läbisid selle aja jooksul kokku muljetavaldavad 277 097 kilomeetrit, aidates autoga reisimisega võrreldes kokku hoida 45 tonni süsinikdioksiidi. Sellegipoolest selgub, et tulemus jääb umbes 15 000 kilomeetrit alla eelmise aasta näitajale, mis annab alust diskussiooniks edaspidise liikuvuse üle linnas. Lõpuüritusel tunnustas vanem Manuel Steinbrenner osalejate saavutusi ja kinnitas, et linna kliima ja elukvaliteedi parandamiseks tuleks veelgi edendada jalgrattaliikluse osakaalu suurendamist. Kampaanias osales palju koole, mis rõhutab jalgrataste tähtsust linnaplaneerimisel.
Finaalüritusel oli lisaks sportlike saavutuste tähistamisele võimalus võita üle 50 auhinna. Edukaim individuaalrattur, Armin Obenauer Neuhemsbachist, panustas arvestusse suurepärased 2755 kilomeetrit. Teiseks tuli Meiko Volz 1835 kilomeetriga. Võistkondlikus pingereas suutis esikoha kindlustada Alber-Schweitzeri Gümnaasium 27 027 läbitud kilomeetriga, järgnesid Heinrich-Heine gümnaasium ja Lääne-Pfalzi politseipeakorter.
Tugevdage jalgrattasõitu igapäevases linnaelus
Kaiserslautern on üks paljudest linnadest, mis soovivad jalgrattasõitu propageerida. The KONVENTSIOON rõhutab, et eriti suurlinnapiirkonnad, nagu Kaiserslautern, peavad võtma meetmeid kliima- ja tervisekaitse valdkonnas. Säästev transport ei aita kaasa mitte ainult õhukvaliteedi, vaid ka elanike elukvaliteedi parandamisele. Ekspertide hinnangul võiks ju kuni 30% autosõitudest nihkuda jalgrattasõidule. Seetõttu on vajadus atraktiivse jalgrattataristu järele eksimatu.
Ettevõtte eksperdid Föderaalne Keskkonnaagentuur rõhutada, et jalgratturitele paremate tingimuste loomine peaks olema linnaplaneerimise keskne osa. Paljudes linnades on jalgratas juba kiireim transpordivahend lühemate vahemaade läbimiseks. Lisaks vähendavad jalgratturid oluliselt oma CO2 emissiooni ja annavad seega olulise panuse elamisväärsesse keskkonda.
Positiivne mõju tervisele ja keskkonnale
Jalgrattasõit ei too kaasa mitte ainult keskkonnakasu; sellel on ka positiivne mõju tervisele. Pendelrändur, kes sõidab rattaga 5 kilomeetrit päevas, võib vältida muljetavaldavalt 365 kilogrammi CO2 heitkoguseid aastas. Lisaks vähendab regulaarne treenimine, näiteks jalgrattasõit, paljude tsivilisatsioonihaiguste riski. Asjatundjate hinnangul võib rattasõit pikendada eluiga kuni 14 kuu võrra.
Teine plusspunkt on jalgrattasõidu tasuvus. Kui jalgratta kasutamise hind on 10 senti kilomeeter, siis autod maksavad eelarvele 21–218 senti kilomeeter. Jalgrataste vähene ruumi- ja ressursikulu profiil räägib ka jalgrattasõidu suurenenud laienemisest linnapiirkondades.
Sihtotstarbeliste meetmetega, nagu pidev jalgrattavõrk ja kaasaegsed jalgrattaparklad, saab Kaiserslauterni linn astuda otsustava sammu säästva liikuvuse suunas ja parandada märgatavalt oma kodanike elukeskkonda.