Kihutajad maanteel A63: politsei peatab ebaseaduslikud võidusõidud ja rikkumised!
29. juunil 2025 toimus Kaiserslauternis mitmeid kiiruseületamisi ja ebaseaduslikke tänavasõite. Politsei asus tegutsema.

Kihutajad maanteel A63: politsei peatab ebaseaduslikud võidusõidud ja rikkumised!
Kui tihti oleme kuulnud kiirteedel kihutajate mürisevatest mootoritest? Pühapäeval, 19. juunil 2025 kontrollis Kaiserslauterni politsei kiirteejaoskond koos Lääne-Pfalzi kesktransporditeenistusega liiklust kiirteel ehitusalal, mille kiiruspiirang on 100 km/h. Tulemused on murettekitavad: mitut juhti kahtlustati kiiruse ületamises, sealhulgas 32-aastast juhti, kes sõitis 45 miili tunnis liiga kiiresti. See näitab, et võidusõidu ja illegaalse tänavasõidu teema on taas väga populaarne, nagu on kajastatud ka saidil atp-autoteile.de.
Lisaks oli ka mitmeid tõukajaid, kes kiusasid ja pidurdasid teisi liiklejaid. Ühe juhtumi puhul rakendati sõidukijuhi suhtes vahistamismäärus, mis illustreerib probleemi kiireloomulisust. Olukord muutus veelgi ebakindlamaks, kui maanteel Autobahn 63 osales illegaalsel tänavavõistlusel kokku neli autot. Esialgsetel andmetel paistis kolm neist sõidukitest Kaiserslauterni kiirtee kolmnurga piirkonnas, samas kui Kaiserslauterni sõjaväepolitsei asus kiiruseületajate vastu tegutsema ja neilt võeti ära juhiload.
Kiirustajad kui väljakutse ohutusele
Saksamaal on murettekitavalt sagenenud ebaseaduslike tänavavõidusõitude ja kiiruseületamise õnnetuste arv. Selle suundumuse vastu võitlemiseks on seadus viimastel aastatel karmimaks muutunud. 2009. aasta küsitluse kohaselt tajub 38% küsitletutest kiiruseületajaid ja tõukamist oluliste liiklust segavate teguritena. Tähelepanuväärne on, et 2020. aasta uuringust selgus, et 88% vastanutest peab Saksamaal kõige sagedasemaks õnnetuste põhjuseks liigset kiirust.
Kiiruseületajatest tulenevaid ohte ei tasu alahinnata. Need kujutavad endast märkimisväärset ohtu jalakäijatele ja jalgratturitele, eriti linnapiirkondades. Traagiline näide on Wiesbadenis juhtunud surmaga lõppenud õnnetus kiiruseületajaga, mis päädis kuueaastase vanglakaristusega. Olemasolevad seadused, näiteks kriminaalkoodeksi paragrahv 315d, võimaldavad selliste tegude eest selgelt karistada. Karistused võivad ulatuda rahatrahvist kuni kaheaastase vangistuseni.
Karistused ja tagajärjed kiiruseületajatele
Mis juhtub, kui jääte kiiruseületamisega vahele? Lisaks kõrgetele trahvidele on sageli ka tsiviilõiguslikud tagajärjed. Selliste võistluste ohvritel on õigus hüvitisele, kuid praktikas on see sageli keeruline tee. Ka juhiload võetakse sageli ära, vähemalt kuueks kuuks. Eriti rasketel juhtudel, näiteks inimeste ohustamise korral, võib karistada kuni kümneaastase vangistusega. Need, kes sellises hullus lõpuks kaotajate hulka satuvad, pole sageli mitte ainult kiiruseületajad ise, vaid ka need, kes asjasse ei puutu.
Lisaks saab sõidukõlblikkuse kontrollimiseks tellida meditsiinilis-psühholoogilise läbivaatuse (MPU). Sellised uuringud on üliolulised näitamaks, et vastutust maanteeliikluses võetakse tõsiselt. MPU-ks on soovitatav hoolikalt valmistuda, et suurendada juhilubade tagasisaamise võimalusi.
Kokkuvõtteks võib öelda, et olukord maanteel 63 ja politsei meetmed näitavad selgelt, et kiiruseületajad ja ebaseaduslikud tänavasõidud on tõsine probleem, mida ei tohiks ignoreerida. Kuigi ametivõimud töötavad üha enam nende rikkujate väljajuurimise nimel, on oht liiklusohutusele endiselt pidev väljakutse.