Vesiniku torujuhe Lõuna-Pfalzis: stardisignaal võimalikuks tulevikuks!

Vesiniku torujuhe Lõuna-Pfalzis: stardisignaal võimalikuks tulevikuks!

Vesinikutehnoloogia maailmas toimub palju – eriti paljutõotavad on arengud Lõuna-Pfalzis. Konkreetset kuju on võtmas uue vesinikutorustiku planeerimine, mis võiks tulevikus ühendada vesiniku põhivõrguga arvukalt piirkonna äriettevõtteid. Reini-Pfalz teatab, et see "Hyka" nime all tuntud torujuhe on muljetavaldav 56 kilomeetrit pikk ja ühendab Ludwigshafeni Karlsruhega. Märkimisväärne osa läbib Germersheimi linnaosa ja võib hakata tööle alates 2030. aastast.

Praeguse plaani kohaselt ulatub vesiniku põhivõrk Saksamaal üle 9666 kilomeetri ja sellel on keskne roll tööstusprotsesside kliimaneutraalses ümberkujundamises. Selle infrastruktuuri loomine on vajalik vesiniku tootmise sidumiseks nõudlusega. Vesinikuga varustamine on ülioluline, sest hinnangute kohaselt ei piisa ainult taastuvatest energiaallikatest energiamahukate protsesside täielikuks dekarboniseerimiseks. föderaalne majandusministeerium.

Olulised sammud planeerimisel

Vesiniku põhivõrgu arendamine on erinevate ametiasutuste ja institutsioonide, nagu BMWK, Federal Network Agency ja teiste partnerite vahelise intensiivse koordineerimise tulemus. Loodi õiguslik raamistik, mille aluseks on EnWG jaotis 28q. Võrgukontseptsiooni uuendatakse praegu regulaarse võrguarenduse planeerimise kaudu, kusjuures sisendparameetrid vaadatakse üle, et vastata kasvavatele nõuetele.

Üks eesmärke on ühendada võimalikult palju suuri elektri ja soojuse koostootmisjaamu, mille elektrivõimsus on vähemalt 100 MW, et rahuldada tulevasi vesinikuvajadusi. Vesinikuvajadus kaetakse suures osas ka kavandatavate elektrolüüsiseadmetega, mida nii rahastatakse kui ka rahastamata. Arvatakse, et vesiniku import, mis tuleb torujuhtmete kaudu sellistest riikidest nagu Põhja-Aafrika ja Lõuna-Euroopa, mängib olulist rolli – ja peagi. Prognooside kohaselt on impordi osakaal 2030. aastal 50–70 protsenti, mis rõhutab vajadust hästi arenenud taristu järele.

Investeeringud ja väljakutsed

Vesiniku põhivõrgu rajamise kulud ulatuvad eeldatavalt ligikaudu 19,8 miljardi euroni, millest 60% moodustavad ümberehitusliinid ja 40% uued liinid. Esimesed vesinikutorustikud peaksid tööle minema juba 2025. aastal. Praegu töötatakse välja rahastamismudelit, mis stimuleeriks nii era- kui ka avaliku sektori investeeringuid. Esialgu seatakse võrgutasudele ülempiir, et mitte takistada vesinikumajanduse ülestõusu. Föderaalne võrguagentuur Eeldatavasti kiidab vastavasisulise taotluse heaks 2024. aasta suvel, mis võimaldab planeerimisega edeneda.

Nende ambitsioonikate sammudega ei aita vesiniku põhivõrk mitte ainult kaasa kliimaneutraalse tööstuse tagamisele, vaid avab Lõuna-Pfalzi piirkonna jaoks ka uusi majanduslikke väljavaateid. Kui varem kahtleti vesinikutehnoloogia võimalustes, siis nüüd on selge: seal on midagi!