Palmer kritiseerib AfD kandidaatide kõrvalejätmist Ludwigshafenis!

Palmer kritiseerib AfD kandidaatide kõrvalejätmist Ludwigshafenis!

"Kõik läheb hästi!" võiks öelda seoses AfD kandidaadi Joachim Pauli kõrvalejätmisega Ludwigshafeni linnapeavalimistest. Tübingeni linnapea Boris Palmer, kes on praegu Vabade Valijate pardal, on selles vastuolulises küsimuses teinud selge avalduse. Palmeri arvates on "hämmastav", et meedias ei kajastata peaaegu üldse seda välistamist, mis põhineb põhiseaduse kaitse föderaalse büroo raportil, mis peaks tõestama Pauli väidetavat paremäärmuslust. Teiste erakondade esindajad valimiskomisjonis astusid sammu, et keelata Paulil 5. augustil kandideerida, mille ta kahtlustab kui õiguskindlat. See raport tekitab paraja segaduse, eriti kuna Paulil on kindlasti õigus saada osariigi parlamendi liikmeks.

Asjaolu, et AfD sai veebruaris Ludwigshafenis föderaalvalimistel teiseks ja Paulil oli hea võimalus pääseda valimiste teisele voorule, muudab olukorra veelgi plahvatuslikumaks. Palmer isegi hoiatab: "Kui Paul võidab kohtus, võib AfD poliitiliselt võita." Seejuures seab ta kahtluse alla vabatahtlike kohalike volikogude liikmete asjatundlikkuse ja kritiseerib poliitilise praktika topeltstandardeid.

Põhiseaduslik kaitse vs Palmer

Föderaalne põhiseaduse kaitse amet on nüüd klassifitseerinud AfD "kindlasti paremäärmuslikuks" ja mõjuval põhjusel: "kogu parteis on äärmuslik iseloom, mis eirab inimväärikust". Põhjendused ei tundu Palmerile aga midagi uut ja ebapiisavad. Ta väljendab muret, et süüdistused AfD vastu, näiteks Alice Weideli poliitika vastu, mis kujutavad endast poliitilist eskalatsiooni, ei ole piisavad, et õigustada kehtivat välistamist. Pigem ootab Palmer kindlaid tõendeid äärmuslike plaanide kohta AfD-s, mille eesmärk võiks olla näiteks vabade valimiste kaotamine.

Näiteks mainitakse raportis, et AfD poliitikud levitavad elanikkonna seas vandenõu narratiivi "suurest vahetusest". Need küsimused pole mitte ainult vastuolulised, vaid ka osa laiemast tegevuskavast, mis on suunatud migrantidele ja LGBTIQ kogukonnale. Paremäärmuslaste vägivalla kasv 2024. aastal 47,4% näitab, et poliitilisi pingeid ei tasu alahinnata. Ainuüksi eelmisel aastal registreeriti 37 835 paremäärmuslikku kuritegu, sealhulgas 1281 vägivallategu.

Tagajärjed poliitikale

Lisaks kutsutakse üha enam üles AfD keelustamist, kuna see on klassifitseeritud "suureks ohuks meie demokraatiale ja ühiskonnale". Roheliste partei riigipea Pascal Haggenmüller on sellele sammule pühendunud. Palmer ise lahkus rohelistest pärast seda, kui tema suhtes algatati väljaheitemenetlus. Samal ajal on SPD liige Daniel Born ametis vigastamata, hoolimata hääletussedelil olevast haakristi juhtumist.

Seetõttu jääb üle oodata, kuidas olukord Ludwigshafenis areneb. Lõppude lõpuks võib see olla signaaliks tulevasele poliitilisele maastikule Saksamaal, kus paremäärmuslike jõupingutuste potentsiaal on endiselt kõrge. Paremäärmuslikes parteides, nagu AfD, tegutseb praegu üle 50 000 liikme, mida ei tohiks alahinnata. Ajal, mil sotsiaalne kliima on polariseeruv, on ülioluline selgelt näha, kuhu poliitiline tee viib.

Olukord on jätkuvalt põnev ja jääb üle vaid loota, et tehakse õiged otsused – avatud ja demokraatliku ühiskonna vaimus.