Protest Zellis: sajad võitlevad oma haigla eest Moseli jõel!

Protest Zellis: sajad võitlevad oma haigla eest Moseli jõel!

Rheinland-Pfalzis keerlevad praegu asjad: Zell an der Moselis avaldas mitusada inimest meeleavaldust sealse haigla sulgemise vastu. Need vägivaldsed protestid muutusid valjuks päevauudised kavade esitlemisel publiku buutuste saatel. Pakkuja Katharina Kasper Group plaanib statsionaarse piirkonna sulgeda pärast seda, kui haiglal on viimase 20 aastaga kogunenud 47 miljonit eurot puudujääki.

Sulgemine tähendab, et patsiendid peavad edaspidi haiglaravile sõitma Cochemi või Wittlichi. Linnapea Jürgen Hoffmann (FDP) ja linnaosa administraator Anke Beilstein (CDU) väljendavad muret kiirabi pärast ja näevad selget vajadust parandada. Terviseminister Clemens Hoch (SPD) on teatanud teisest kiirabist, kuid kodanike mured jäävad püsima. Eriti ebaselge on, mis saab haigla 230 töötajast, kuna nende uutesse struktuuridesse üleviimise kohta info juba praegu puudub.

Ilmastiku- ja kliimakaitse

Sel ajal, kui Zelli inimesed võitlevad oma arstiabi eest, on päevakorras ka ilmaolukord. Kolmapäeval tabab Rheinland-Pfalzi liidumaa eeldatavasti kuni 40 kraadi soojalaine. Föderaalne transpordiminister Patrick Schnieder (CDU) väljendas optimismi Deutschlandticketi suhtes, mis võib nendel kuumadel päevadel olla kõrge kasutustasemega ja peaks tagama liikuvuse.

Samal ajal arutab riigi õiguskomisjon vastuolulist riiklikku kliimakaitseseadust. Selle eesmärk on saavutada 2040. aastaks kliimaneutraalsus – projekt, millel on nii toetajaid kui ka kriitikuid. Kui taastuvenergia ühendused tervitavad seadust, siis ettevõtjate ühendused väljendavad muret konkurentsivõime pärast, mis õhutab diskussiooni veelgi.

Haiglate asukoht

Zelli olukord peegeldab suuremat probleemi Saksamaa tervishoiusüsteemis. Samuti protesteeriti haiglate sulgemise vastu teistes linnades, näiteks Grimmas. Sellega seoses rõhutab föderaalne tervishoiuminister Karl Lauterbach (SPD) tervikliku haiglareformi vajadust. Seda on hädasti vaja rahaliste kitsaskohtade ning ravijuhtude ja personali vähesuse tõttu. Ülejäänud väikeste kliinikute kindlustamiseks on vaja põhjalikku ümbermõtlemist; on ju Saksamaa haiglainstituudi küsitluse kohaselt suur hulk kliinikuid oma olemasolu pärast mures, mis illustreerib olukorra dramaatilisust.

Ainuüksi Saksamaa haiglaliit hoiatab, et hilisemad sulgemised võivad maksta tuhandeid töökohti, mis ainult suurendab töötajate ja elanike muret. Surve rajatistele kasvab ja vaja on lühiajalist lahendust, et vajalik arstiabi oleks tagatud ka tulevikus. Kliinikute ebakindel asukoht tekitab küsimuse, kuidas saab näidata, et me ei saa igas kohas hakkama ilma meditsiinilise infrastruktuurita.

Nende väljakutsete keskel jääb küsimus, kuidas poliitika tegelikult kohalikku elanikkonda mõjutab. Zelli meeleavaldused on selge märk, et siin on vaja tegutseda. Rien ne va plus võib peagi reaalsuseks saada, kui lahendusi nii kiiresti kui võimalik ei leita.