Miks panevad lapsed sageli WhatsAppis teadmatult kuritegusid toime!

Miks panevad lapsed sageli WhatsAppis teadmatult kuritegusid toime!

Eilne teabepäev Miehlenis keskendus olulisele teemale: kuidas lapsed ja noored digimeediat kasutavad. Valju Reini ajaleht Rakendused nagu WhatsApp on eriti populaarsed noorte seas, kuid paljud alaealised ei tea, et nad võivad selliseid platvorme kasutades kuritegusid toime panna. Eksperdid selgitasid, kuidas vanemad ja spetsialistid saavad toetada vastutustundlikku meediakasutust.

Hämmastav statistika näitab, et Saksamaal on 13-aastastel juba juurdepääs internetile ja 81 protsendil 12–13-aastastest on oma nutitelefon. Need arvud on murettekitavad, eriti kui arvestada, et meediakasutus on nüüdseks osa laste ja noorte igapäevaelust. Aga mida see täpselt meediapädevuse jaoks tähendab? The Föderaalne noorteministeerium rõhutab, et oluline on õpetada lastele ja noortele, kuidas meediat iseseisvalt ja vastutustundlikult kasutada, et nad saaksid digimaailmas ohutult liikuda.

Edendada meediapädevust

Tänapäeval on äärmiselt oluline meediaoskuste tugevdamine juba varases eas. Saksamaal on üks kesksemaid algatusi “Meediaga hästi kasvamine”, mis loob meediahariduse kontaktpunkti. Lapsevanemad ja spetsialistid saavad sealt tuge ja nõu meediahariduse edendamiseks. Projekt pakub ka mitmesuguseid ressursse meedia mõtestatud kasutamise edendamiseks.

Seal on ka "SCHAU HIN!" algatus, mis loodi 2003. aastal, et pakkuda vanematele ja hooldajatele väärtuslikku teavet digitaalse meedia kohta. See hõlmab soovitusi TV, Interneti ja sotsiaalvõrgustike kasutamiseks ning võimalust saada tuge otsevestluse kaudu.

Digimeedia riskid ja võimalused

Aga kus on valgus, seal on ka vari. Meediahariduse uuringute ühingu uuring “JIM 2022” näitab, et 95 protsenti 12–19-aastastest noortest kasutab internetti iga päev. Kuigi populaarsed platvormid nagu Instagram, TikTok ja YouTube edendavad sotsiaalseid sidemeid, kujutavad need endast ka riske. Noori kasutajaid ei saa mitte ainult nn väljakutsete kaudu õhutada riskantsele käitumisele, vaid nad võivad sattuda ka ohtlikesse olukordadesse. Selle näiteks on kurikuulus Blackout Challenge, mis on juba toonud kaasa traagilisi surmajuhtumeid.

9 protsenti 9–16-aastastest noortest ütles, et neid on õhutatud internetis riskantsele käitumisele. See toob esile vajaduse koolitada meediakasvatust mitte ainult lastele ja noortele, vaid ka nende vanematele. Koolid peavad harima inimesi interneti kasutamise osas ning osutama digiruumi ohtudele ja võimalustele.

Selle arutelu osana vastutavad platvormi operaatorid ka asjakohase vanusekontrolli ja kaitsemehhanismide rakendamise eest, et kaitsta oma kasutajaid kahjuliku sisu eest. Igakülgne lähenemine, mis hõlmab kõiki sidusrühmi – noori kasutajaid, lapsevanemaid, koole ja platvormide operaatoreid – on hädavajalik.

Kokkuvõttes annab Miehlenis toimuv teabepäev selgelt mõista, et digimeediaga tegelemisel on nii võimalusi kui ka riske ning laste ja noorte turvaline kasvamine selles maailmas on vajalik ühiselt.