Schifferstadti reoveepuhasti: teel energiaomavarustatuse poole!

Schifferstadti reoveepuhasti: teel energiaomavarustatuse poole!

Schifferstadtis toimub kliima- ja keskkonnakaitsega seoses palju. Nüüdseks 60 aastat töös olnud reoveepuhastusjaam jääb oma laienemise jätkudes tähelepanu keskpunkti. Linna ambitsioonikas eesmärk on selge: edaspidi peaks reoveepuhasti töötama täiesti isemajandavalt, ilma et peaks väljast elektrit ammutama. Objektil olev fotogalvaaniline süsteem (PV-süsteem) aitab vajalikku energiat ise toota. Rheinpfalz teatab ambitsioonikatest plaanidest, mille eesmärk on säästvalt leevendada mitte ainult reoveepuhastit ennast, vaid ka keskkonda – [Rheinpfalz].

Kuid see pole veel kõik, linn ei jäta kasutamata võimalust vaadata lähemalt teiste linnahoonete energiatõhusust. Kokku uuritakse 19 kinnistu, sealhulgas vana raekoja, tuletõrjehoone ja linnaraamatukogu, energiaseisundit. Eesmärk on välja selgitada võimalik säästupotentsiaal ja koostada üldplaan, mis näitab vallakinnisvara energeetilist tulevikku. Nende uuringute tulemused on juhtpõhimõtteks kinnisvaraportfelli arendamisel, keskendudes selgelt energiasäästule ja -tõhususele, nagu Schifferstadti linn teatas - Schifferstadt.

Ühine pühendumine kliimakaitsele

Schifferstadti linn teeb kliimamuutuste mõjude minimeerimiseks tihedat koostööd munitsipaalettevõtetega. Esimesed kliimakaitsemeetmed on juba rakendatud, kuid potentsiaali on veel edasiste projektide arendamiseks. Avanevad uued võimalused, eriti taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas. Seda tehakse muuhulgas alamkontseptsioonidega “Kasutatava taastuvenergia potentsiaali arendamine” ja “Kompleksne soojuskasutus omavalitsustes”. Siin saab tuletada lahendusi säästvama Schifferstadti jaoks – täiesti kooskõlas üleeuroopaliste kliimaeesmärkidega.

Euroopa tasandil oleme juba hästi informeeritud: ELi kliimakaitsepoliitika eesmärk on otsustavalt võidelda kliimamuutuste mõjudega. Püüdlused keskkonda ja kliimat kahjustavate tegevuste vähendamiseks on tihedalt seotud rahvusvaheliste lepingutega, nagu näiteks Pariisi kokkulepe. Alates 2020. aastast on Euroopa Liit oluliselt vähendanud oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning võtnud kindlalt sihiks saavutada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside neto-null – vastavalt andmetele. Umweltbundesamt oma analüüsides.

Schifferstadti pühendumus koos ELi selgete eesmärkidega näitab, kuidas kohalik ja ülemaailmne ühine kliimakaitse on võimalik. Olgu siis uuenduslikud reoveepuhastid või hoonete energeetiline analüüs – siin on meil hea käsi kliimamuutustele vastu seista ning tulevasele põlvkonnale elava ja tervisliku keskkonna jätmisel.