75 aastat haiglaravi Saarimaal: tagasivaade ajalukku!
Saarlandi Haiglate Selts tähistab 75. aastapäeva. Lisateavet nende ajaloo, praeguste arengute ja tulevikuplaanide kohta.

75 aastat haiglaravi Saarimaal: tagasivaade ajalukku!
Saarlandi Haiglate Selts (SKG) tähistab täna oma 75. sünnipäeva. Asutamisest alates on see asutus arenenud 18 Saarimaa olemasoleva haigla huvide oluliseks esindajaks. Nendes asutustes töötab kokku ligikaudu 22 000 arsti ja õendustöötajat, kes töötavad iga päev elanikkonna tervise tagamiseks. Saarimaa tervishoiu algus ulatub 15. sajandisse, kui 1440. aastal asutati esimene dokumenteeritud hospiits Heilig-Kreuz-Spital Saarbrückenis. Peaaegu 15 aastat hiljem järgnes 1455. aastal St. Wendeli haigla. Algselt olid need asutused mõeldud vaeste rahaliste vahendite pakkumiseks arstiabi pakkumiseks. teatab Saarbrücker Zeitung.
Industrialiseerumise ja sellega seotud sotsiaalsete muutustega tekkisid 18. sajandil esimesed haiglakindlustuspoliisid. See areng viis lõpuks esimese Saarimaa kaevurite haigla rajamiseni Neunkirchenis 1850. aastal, millele järgnesid täiendavad rajatised Sulzbachis ja Völklingenis. Kuni 20. sajandini sõltusid jõukad klassid oma perearstidest, samas kui vaesema elanikkonna jaoks kehtestati järkjärguline kolmeastmeline isemaksjate süsteem.
Edusammud haiglaravis
Aastate jooksul on Saari haiglamaastik pidevalt arenenud. Tehnoloogilised edusammud, nagu aurukeskkütte kasutuselevõtt Völklingeni kaevurite haiglas või röntgeniaparaat Sulzbachi kaevurite haiglas, mõjutasid oluliselt arstiabi kvaliteeti. Need arengud liikusid eriti edasi pärast Teist maailmasõda, kui 1946. aastal oli juba 36 haiglat kokku 5700 voodikohaga ja 1950. aastaks oli see kasvanud 7700 voodini.
Eriti tähelepanuväärne on Homburgi riiklik haigla, mis 1948. aastal taaspühitseti Saarimaa ülikooli haiglaks. Aastatel 1960–1974 investeeriti Saarimaa haiglatesse üle 500 miljoni marga, mille tulemusel ehitati uued hooned, nagu St. Ingberti piirkonnahaigla ja Püttlingeni kaevurite haigla. Saarimaal oli haiglavoodite arv tipptasemel 13 500 1970. aastatel, kuid praegu on saadaval vaid umbes 6500 voodikohta.
Praegused väljakutsed ja tulevikuväljavaated
Saarlandi haiglaplaan kehtib 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2025 ning selle eesmärk on tagada vajaduspõhine ja kvaliteetne haiglaravi. Sotsiaal-, tervishoiu-, naiste- ja pereministeeriumi teatel arvestatakse Wadernis asuva haigla sulgemisega ning taotletakse voodikohtade arvu suurendamist 536 täisstatsionaarselt voodilt kokku 6902-ni.
Saarimaa ravikindlustusseltsid tervitavad uue haiglaplaani väljatöötamist, mis lähtub tervishoiu väljakutsetest. Aktiva Consulting tervishoiutööstuse raportis on juba esitatud esialgsed järeldused, mis ühtivad Tervishoiu Ettevõtluse Instituudi eelmise aruandega. Haiglamaastikul on tungiv vajadus kohandada, eriti ambulatoorse ravi ja haiglavoodite tõhusa jaotuse osas. Peenarde tihedus Saarimaal on praegu 668 voodikohta 100 000 elaniku kohta, võrreldes riigi keskmise 563 voodikohaga.
Tervishoiu edasiseks täiustamiseks on Saarland pühendunud ka piiriülesele tervishoiule Prantsusmaa ja Luksemburgiga. 12. juunil 2019 allkirjastatud MOSAR leping on esimene samm selles suunas, et tõsta meditsiiniteenuste kvaliteeti ja hõlbustada kodanike juurdepääsu tervishoiuteenustele.
Järgmised aastad on Saarimaa haiglaravi tänapäevastele nõuetele kohandamisel määrava tähtsusega. Üleminek struktureeritud ja vajaduspõhisele ravile nõuab kõigi tervishoiusüsteemi osaliste koostoimet, nagu Saarimaa valitsus ja haigekassaliidud ühiselt rõhutavad.