Wehingeni päikesepark: punahirved on uuelt suurelt ehitusplatsilt ohus!

Wehingeni päikesepark: punahirved on uuelt suurelt ehitusplatsilt ohus!

Mettlachi kohalik volikogu tegi 2. juulil 2025 toimunud avalikul koosolekul murrangulise otsuse Cloefi aatriumisse kavandatava Wehingeni päikesepargi kohta. Linnapea Daniel Kiefer märkis, et vaatamata vähesele avalikkuse osalusele, polnud kohal ühtegi protesteerivat looduskaitsjat. Osaliselt võivad selle põhjuseks olla jahimeeste praegused protestid uue riikliku jahiseaduse vastu, millest paljud neist Mainzis osa võtavad.

Päikesepark, mis on kavandatud umbes 29 hektari suurusele alale, Pellinger Bergi tunneli taha Autobahn 8, on pälvinud tohutut kriitikat. Projekti vastased kardavad, et see häirib punahirvede jaoks olulist kaugmatkarada. Volikogu istungil arutati taas vastuoluliselt projekti erinevate hinnangute küsimust. Siinkohal tõstavad projekti vastu häält tuntud loomakaitseorganisatsioonid, nagu Saksa Looduse Fond ja Saksa Jahiliit (DJV).

Ökoloogilised probleemid ja mõjud eluslooduse koridoridele

Kriitikute keskseks murekohaks on oht metsloomade, eriti punahirvede viimasele katkematule ühendusele Saarimaa kõrgmetsa ja Prantsusmaa Massif de la Canneri vahel. Praegused aruanded näitavad, et päikesefarm blokeeriks kõrgete taradega (kuni 3,5 meetrit) umbes 60–70 protsenti olulise metsloomade läbipääsu kasutatavast laiusest. See käik, mis hõlmab Pellinger Bergi kiirteetunnelit, mängib erinevate loomaliikide takistamatus rändes üliolulist rolli.

Mure ei ole alusetud, sest selle ühenduse katkestamine suurendab punahirvede sugulusaretuse ja haigestumise riski. Eksperdid väidavad, et olemasolevad alternatiivid metsloomade rändele on ebapiisavad. Lisaks heidetakse ette, et planeering ei ole kooskõlas vajaliku liigikaitsega. Saksamaa Wildlife Foundation rõhutab, et negatiivsete mõjude minimeerimiseks on vajalikud metsloomasõbralikud disainilahendused, näiteks läbilaskvad aiad.

Päikeseparkide roll ja elurikkus

Vaatamata taastuvenergia tõukejõule piirkonna sees on teadlikkus päikesefarmide mõjust bioloogilisele mitmekesisusele. Föderaalse looduskaitseagentuuri andmetel sõltub päikesepargi bioloogilise mitmekesisuse areng suuresti asukoha tingimustest ja varasema kasutusviisi tüübist. Mõistlik disain, mis on suunatud sihtbiotoopidele, võib näiteks edendada ökosüsteemi, luues puusaari või lilleribasid.

Selles osas läbimõeldud kontseptsioon, mis hõlmab meetmete regulaarset jälgimist, võiks aidata edendada nii taastuvenergiat kui ka elurikkuse kaitset. Siiski jääb õhku küsimus, kas Wehingeni päikesepark on tegelikult jätkusuutlik projekt või kaaluvad ökoloogilised mured need üles.

Debatt Wehingeni päikesepargi üle näitab taas, kui oluline on looduskaitse ja taastuvenergia ühitamine. Jääb vaid loota, et kõik asjaosalised kuulavad looduskaitsjate häält eriti tähelepanelikult ja saavad üheskoos tulevikku kujundada.

Päikesepargi ümber toimuvaid arenguid jälgitakse ka edaspidi tähelepanelikult ning arutelu looduskaitse ja taastuvenergia üle on piirkonnas jätkuvalt aktuaalne teema.