Saare majandus kriisis: stagnatsioon aasta lõpuni!

Saare majandus kriisis: stagnatsioon aasta lõpuni!

Saarimaa majanduslik olukord on jätkuvalt pingeline. Saarimaa Tööstus-Kaubanduskoja viimaste aruannete kohaselt on ülejäänud aasta majanduskasvu vähe väljavaade. Saari ettevõtted peavad valmistuma seisakuks äritegevuseks ja negatiivseteks tulevikuootusteks. IHK olukorra indikaator näitab, et ettevõtete võimsused on endiselt alakasutatud, mis tõotab vähest paranemislootust, eriti lähikuudel. Näitaja jäi 3,1 punkti miinusesse, mis on olnud alates septembrist. Ka ootusnäitaja, mis näitab, millist majandusolukorda ettevõtted järgmiseks kuueks kuuks ootavad, on septembri kergest tõusust langenud ja on nüüd augustiga 14,1 punkti miinuses.

Need stagneerunud arvud on murettekitavad ja viitavad sellele, et paljud ettevõtted keskenduvad üha enam kulude vähendamisele, ilma et oleks lootustki tõelist paranemist. Pilk olulisematele väljakutsetele näitab koheselt probleemi põhisambaid: kasvavad energia- ja tööjõu erikulud, nõrk nõudlus tarbe- ja kapitalikaupade järele ning EL-i ja USA tollitehing, mis vähendab ekspordiäri kasumlikkust. IHK hinnangul on ettevõtete olukorra leevendamiseks hädavajalik rakendada reformimpulsse, nagu nõuab IHK tegevdirektor dr Frank Thome.

Segane meeleolu

Kus on valgus, seal on ka vari ja see kehtib ka Saarimaa praeguse majandusolukorra kohta. Umbes 300 ettevõtte ja enam kui 100 000 töötaja küsitlus näitab olukorrast ebaühtlast pilti. Kui heaks või väga heaks hindab oma olukorda 21% ettevõtetest, siis halvaks 24%. Tööstus jaguneb kaheks: keraamikatööstuses valitseb positiivne meeleolu, raskustes on aga kummi- ja plastitööstus ning valukojad. Väljakutsed on eriti suured terasetööstuses, kuna nõrk nõudlus, kõrged investeerimisnõuded ja ülemaailmne tootmisvõimsus koormavad seda tööstust.

Teenindussektoris aga võib 77% ettevõtetest öelda, et äri on hea või rahuldav. Digitaliseerimislahenduste nõudlusest võidab eelkõige IT-tööstus. Kui pangad ja kindlustusfirmad ning hotelli- ja toitlustussektor on rahul, siis jaekaubandus ja logistika näitavad segast pilti.

Vaadates tulevikku

Järgmise poole aasta prognoosid on üsna nukrad. Vaid 4% ettevõtetest eeldab, et nende äri paraneb, samas kui 19% ootab halvemaid aegu. Suurem osa 77% arvab tõenäosust, et praegune äriolukord jätkub. Struktuuriprobleemid, nagu kõrged asukohakulud, pikad planeerimis- ja heakskiitmisprotsessid või oskustööliste nappus, on jätkuvalt kriitilised probleemid, mis takistavad positiivset arengut.

Saarimaa seisab seetõttu silmitsi raamtingimuste parandamise väljakutsega. Kiiresti on vaja selliseid vajadusi nagu madalamad energiahinnad, kiiremad haldusmenetlused ja paindlikumad tööturupoliitikad. Majanduspoliitika muudatus ei tooks mitte ainult leevendust ettevõtetele, vaid aitaks Saarimaal välja tulla ka majandusseisakust. Loodame, et poliitika eest vastutavad isikud võtavad selle tegutsemisvajadusega arvesse ja kiiresti vajaminev majanduskasv ergastatakse.