Saarstahl loodab rohelise tule: 4,6 miljardit madala CO2-heitega tuleviku jaoks!
Saarimaal viiakse terasetööstust ümber ulatuslike investeeringute kaudu, et toota vähem CO2-heitega. Keskendutakse praegustele arengutele ja väljakutsetele.

Saarstahl loodab rohelise tule: 4,6 miljardit madala CO2-heitega tuleviku jaoks!
Terasetööstus õitseb praegu – selle sõna otseses mõttes. Ehitustööd Saarstahlis Völklingenis ja Dillingenis edenevad plaanipäraselt ning tegevjuht Stefan Rauber on optimistlik. Üleminek madalama CO2-heitega terase tootmisele peaks nüüd kiiresti edenema. "Me käime täisgaasil," ütleb Rauber ja on selgelt märgata ootust esimeste suurte komponentide jaoks uuele otsereduktsioonisüsteemile, mis peaks saabuma järgmisel aastal. Üle nelja miljardi euro suurused investeeringud jäävad samaks ja sõltuvad suuresti föderaal- ja osariikide valitsuste rahastamisest, nagu SR.de teatab.
Huvitaval kombel suhtub Rauber Arcelor Mittali kliimasõbralikuma terase tootmisest loobumise suhtes rahulikult. Vastupidi – see võiks Saarstahli müügiolukorda parandada. Vaatamata pingelisele äriolukorrale, mille kahjum oli mullu umbes 47 miljonit eurot, rõhutab ta, et “rohelisel” terasel on tulevikku. Dillingenis on aastane ülejääk 273 miljonit eurot, isegi kui see on oluliselt vähenenud. Aasiast pärit odava terase surve püsib kõrge, kuid ootused 2024. aastaks on optimistlikud, eelkõige Saarstahli sihipärase säästu tõttu.
Konkurents ja väljakutsed
Alahinnata ei tohiks kogu tööstusharu ees seisvaid väljakutseid. "Elektrihinna alandamine on vajalik, et püsida rahvusvahelises konkurentsis," nõuab Rauber, samuti on hädavajalikud meetmed Kaug-Ida terase dumpingu vastu. WV Stahli sõnul on Saksamaa terasetööstusel majanduse jaoks tohutu tähtsus, kuna ligikaudu 70% terasest toodetakse integreeritud terasetehastes. Kuid tööstus on surve all – kõrgahjude CO2-heitmed on umbes 1,7 tonni CO2 tonni toorterase kohta.
Väljapääs sellest ebakindlast olukorrast võib olla rohelise vesiniku suurem kasutamine. ArcelorMittalil on selles suunas juba ambitsioonikad plaanid. Aastaks 2030 toodetakse Bremeni ja Eisenhüttenstadti asukohtades rohelise vesiniku abil kuni 3,5 miljonit tonni terast. Eesmärk on CO2-heite kokkuhoid üle 5 miljoni tonni, eeldusel, et vesinik on saadaval. Siin on selgelt näha, et vesinikul põhinev otsereduktsiooni (DRI) tehnoloogia mängib võtmerolli heitkoguste vähendamisel peaaegu nullini, selgitas ArcelorMittal.
Pilk tulevikku
Konkurentsis püsimiseks peavad kõik mängijad kokku tõmbama. Tänapäeval peab kaasaegne terasetehas silma peal hoidma ka jätkusuutlikkuse ja keskkonnakaitse teemadel. Saksamaal ei seisa terasetööstuse ees mitte ainult suured väljakutsed, vaid ka tohutud võimalused. Vesiniku kasutamine terasetootmises on paljulubav tehnoloogia, mis on ka rahvusvahelises konkurentsis otsustava tähtsusega. Eksperdid eeldavad, et need tehnoloogiad muutuvad ELi kliimaeesmärkide saavutamiseks üha laiemaks.
Kui Saarimaa terasetehase ümberehitamine kulgeb plaanipäraselt, on see murranguline samm mitte ainult Saarstahli, vaid kogu Saksamaa terasetööstuse jaoks. Lõpuks, ELi suurima terasetootjana mängib Saksamaa olulist rolli ka ülemaailmsetes väärtusahelates. Endiselt on põnev näha, kas ettevõtted suudavad väljakutsetega toime tulla ja suunata jätkusuutlikku tulevikku.