Pooled migrantidest keelduvad töötamast: programm võitleb ellujäämise eest!

Pooled migrantidest keelduvad töötamast: programm võitleb ellujäämise eest!

Saksamaal viiakse praegu ellu pilootprojekti, mille eesmärk on sundida varjupaigataotlejaid tööle. Eesmärk on hõlbustada nende inimeste integreerumist ühiskonda ja samal ajal võimaldada neil aktiivselt kogukonnaelus osaleda. Kuidas Euroopa konservatiiv aruannete kohaselt peavad töötud varjupaigataotlejad oluliste sotsiaalteenuste saamiseks osalema ühiskondlikus töös, näiteks avalike parkide hooldamisel. St Wendeli CDU ringkonnaadministraator Udo Recktenwald kommenteeris programmi esialgseid tulemusi, mis on kõike muud kui roosilised. Vaid umbes pooled 56 kaasatud migrandist on alates aprillist oma kohustused täitnud.

Programmi eesmärk on edendada varjupaigataotlejate paremat integratsiooni ja see pakub erinevaid stiimuleid. See annab osalejatele eelisjuurdepääsu saksa keele kursustele. Need, kes kohale ei ilmu, peavad aga ootama hüvitiste vähendamist. Kontroll näib olevat vajalik, sest Recktenwaldi sõnul teatasid paljud migrandid haigest või jäid ilma vabanduseta eemale. Kuuel kadunuks jäänud migrantil olid sotsiaaltoetused juba täielikult ära lõigatud, seitsmel osalejal aga vähendati igakuist toetust.

Integratsioonivõimalused ühiskondliku töö kaudu

Programmiga loodetakse järgmiseks aastaks kaasata ühiskondlikesse teenustesse kokku 200 varjupaigataotlejat. Selle kulud ulatuvad St. Wendelis umbes 150 000 euroni. Vaatamata esialgsetele takistustele on Recktenwald optimistlik: ta näeb projektis võimalikku mudelit üleriigiliseks rakendamiseks. Sarnased algatused on juba olemas ka teistes CDU juhitud ringkondades, kuigi tulemused on erinevad. Saksi-Anhalti osariigis Burgenlandis ilmus 36-le ametikohale ligikaudu 100 kandidaati, selgub ettevõttest. Maailm kaks kolmest ei tee seda, mistõttu tundub esialgne olukord vaoshoitud. Siin said 60 nõuetele mittevastavast migrantist 54 vähendatud sotsiaaltoetust.

Teine näide on Saale-Orla linnaosa Tüüringis, kus samuti programmi rakendatakse. Piirkonnaadministraator Christian Herrgott, keda peetakse teerajajaks, on saanud seal juba esimesed töökohustused ellu viia. Praegu on 96-st määratud varjupaigataotlejast 63 meetmetega aktiivsed. Pakutavate tegevuste hulka kuulub muuhulgas muru niitmine ja korrastamine. Herrgotti sõnul on saavutatud edu julgustav, isegi kui organisatsioon ei ole väljakutseteta. Siiski tuleb rõhutada, et mitte kõik sisserändajad ei ole nõus pakutavates meetmetes osalema.

Kriitika ja õigusraamistiku tingimused

Kriitika töökohustuste suhtes tuleb eelkõige vasakpoolsetelt parteidelt nagu SPD, Rohelised ja Vasakpoolsed, kes väidavad, et sellised programmid võivad migrante tavatööst eemale peletada. Kuid selliste töökohustuste õiguslik raamistik on selge: varjupaigataotlejate hüvitiste seadust muudeti alles 2024. aasta veebruaris, et luua nendele meetmetele õiguslik alus. Sellega seoses on oluline märkida, et sotsiaaltoetuste saamise õigus Saksamaal on seotud teatud tingimustega, nagu vanus, sissetulekuvõime ja abivajadus. Asylum.net kirjeldab.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et vaatamata senistele kahanevatele osalusnumbritele jääb lootus, et programmidel on varjupaigataotlejate lõimumisele pikaajaline positiivne mõju. Heategevustöös osaledes on ju migrantidel võimalus mitte ainult täita oma kohustusi, vaid saada ka väärtuslikke kogemusi ja õppida keelt, mis võib nende igapäevaelu Saksamaal lihtsamaks muuta.