Põgenike arv Saarimaal langeb: väljakutsed jäävad!

Põgenike arv Saarimaal langeb: väljakutsed jäävad!

Põgenike olukord Saarimaal on oluliselt muutunud aastal 2023. See näitab, et Ukrainast saabuvate põgenike arv on järsult langenud. Valju wndn.de Käesoleval aastal taotles Saarimaal asüüli 7670 inimest, mis on enam kui 50 protsenti vähem kui 2022. aastal enam kui 17 000 inimest. Selle arengu taustaks on kaitset otsivate ukrainlaste arvu vähenemine, keda saabus riiki suurel hulgal Venemaa sissetungi ajal.

Samal ajal aga kasvas teistest riikidest pärit varjupaigataotlejate arv. Valju sr.de Inimeste saabumine kriisipiirkondadest, nagu Süüria, Afganistan ja Türgi, on kasvanud ligikaudu veerandi võrra ligikaudu 3500 inimeseni. Fakt, mis suurendab veelgi väljakutseid majutuse ja integratsiooni vallas. Vaatamata Ukrainast pärit arvu vähenemisele on paljud pagulased, kes on seal alates eelmisest aastast viibinud, alles.

Väljakutsed omavalitsustele

Omavalitsused seisavad silmitsi tohutute väljakutsetega, sest pagulaste lõimumine ei nõua mitte ainult sobivat eluaset, vaid ka piisavat hooldust, sealhulgas haridust ja lastehoidu. Saarimaa linnade ja valdade liit on kindlaks teinud, et valdadele leevendust ei ole. Siseminister Reinhold Jost (SPD) käsitles praegu pingelisi elutingimusi ja viitas ajutistele lahendustele nagu elamiskonteinerid ja rendihotellid.

2023. aasta novembri lõpuks oli riigist välja saadetud 145 inimest, vabatahtlikult lahkus aga 170 inimest. Need arvud näitavad, et vaatamata äsja saabunud pagulaste arvu vähenemisele on varjupaigamenetluste menetlemisel käimas ülesanne. 2023. aastal suurendas lõimumismeetmeid ka föderaalvalitsus, kes sooviks alates 2024. aastast iga-aastase pagulase kohta 7500 eurot, kuid Josti sõnul sellest ei piisa.

Varjupaigamenetlused ja integratsioon

Teine punkt on varjupaigamenetluste keerukus. Vastavalt teabele Statistika 2024. aasta lõpus elab Saksamaal umbes 3,3 miljonit kaitset otsivat inimest. Neist umbes 82 protsendil on tunnustatud kaitsestaatus. Enamik varjupaigataotlejaid on islami päritolumaa noormehed ja lapsed. Seaduslik varjupaigamenetlus on sageli pikk ja keeruline. Paljud inimesed peavad oma taotlusi kaua ootama, enne kui lõplik otsus tehakse.

Ukrainast pärit sõjapõgenikele läks teistsugune tee: nad said ajutise kaitse staatuse, mis tähendab, et nad ei pea läbima tavalist asüülimenetlust. Nende inimeste ühiskonda ja tööturule integreerimise küsimus on endiselt pakiline väljakutse. Need protsessid võivad kesta aastaid ja on sageli seotud suurte kulude ja raskustega. Sotsiaalpoliitilised debatid rände- ja varjupaigapoliitika üle on Saksamaal endiselt kuum teema, millest Saarimaa ei pääse.