Punane hoiatus: Kieli õhukvaliteet – mida peate kohe teadma!

Punane hoiatus: Kieli õhukvaliteet – mida peate kohe teadma!

Õhukvaliteet Saksamaal on probleem, mis puudutab meid kõiki. Kielis on suure tähtsusega ka praegused peentolmu, lämmastikdioksiidi ja osooni mõõtmisandmed. 13. septembril 2025 avaldati Bahnhofstrassel asuvast mõõtejaamast huvitavad väärtused. Valju kn võrgus PM10 piirväärtus, milleks on kehtestatud 50 mikrogrammi õhu kuupmeetri kohta, ületab aastas lubatud 35 ületamist.

Väärtused näitavad õhu parandamise mõju viimastel aastakümnetel. Suduperioode, mida seostati suurenenud suremuse ja haigestumisega, on juba varem olnud vähem. Siiski on oluline rõhutada, et praegused ELi piirmäärad ei ole veel piisavad, et selliseid terviseriske täielikult vältida Föderaalne Keskkonnaagentuur selgitas. Täiendavat tähelepanu tuleks pöörata tervisemõjudele, mida peentolmu ja osoonisisalduse suurenemine võib negatiivselt mõjutada.

Tagajärjed tervisele

Õhusaasteained ei ole meie tervise osas väikesed süüdlased. Lämmastikdioksiid, mis on peamiselt põhjustatud liiklusest, võib olla eriti problemaatiline astmaatikutele. Mõju tervisele ei tasu alahinnata, sest Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on tõestatud, et kõrge osoonitase võib põhjustada hingamisteede probleeme, mis on märgatavad ka füüsilise koormuse korral. Alates osoonisisaldusest 180 µg/m³ on tungivalt soovitatavad käitumissoovitused Föderaalne Keskkonnaagentuur.

Murettekitav on ka pikaajaline kokkupuude, sest ülipeened osakesed võivad mitte ainult mõjutada hingamisteid, vaid ka siseneda vereringesse. Praegused uuringud näitavad, et 2022. aastal suri ELis peentolmu tervisemõjude tõttu vähemalt 239 000 inimest, mis teeb meetmete vajaduse veelgi selgemaks. Vastavalt Euroopa Keskkonnaagentuur Õhusaaste on endiselt suurim keskkonnatervise oht Euroopas.

EL määrused ja väljavaated

Uued õhukvaliteedi määrused ja hiljutised muudatused ELi direktiivides on mõeldud õhukvaliteedi edasiseks parandamiseks ja terviseriskide vähendamiseks. Loodetakse, et need kohandused toovad ebakindla olukorra kontrolli alla ja vähendavad veelgi enneaegsete surmade arvu. ELi eesmärk on saavutada peentolmuga seotud surmajuhtumite 55% vähendamine aastaks 2030. See näitab, et positiivseid arenguid on juba märgata, isegi kui selleks on veel pikk tee.

Erilist tähelepanu väärib asjaolu, et seos parema õhukvaliteedi ja pikaajalise kokkupuute vähenenud tervisemõjude vahel on muutumas selgemaks. Jääb üle loota, et arvud langevad ka edaspidi ja saame looduses sügavalt hingata ilma terviseriskideta. Meie kõigi jaoks Kielis ja mujal on see väike väljakutse, aga ka suur võimalus.