ThyssenKrupp Marine: Miljardid dollarid allveelaevade tellimused Indias ja Kanadas!

ThyssenKrupp Marine: Miljardid dollarid allveelaevade tellimused Indias ja Kanadas!

Saksamaa kaitsetööstuses toimub palju põnevat – ja just ThyssenKrupp Marine Systemsiga (TKMS). Sellel on kaks suurt tellimust, mis mitte ainult ei stimuleeri kohalikku majandust, vaid tekitavad sensatsiooni ka rahvusvahelisel tasandil. TKMS peab läbirääkimisi India kaitseministeeriumiga kuue tipptasemel 214. klassi allveelaeva tarnimiseks. Projekti, mis kannab nime Project 75, lepinguline maksumus on umbes 7,2 miljardit eurot. TKMS teeb tihedat koostööd India partneriga Mazagon Dock Shipbuilders, mis tugevdab veelgi Saksamaa ja India majanduskoostööd. Merkur teatab isegi, et see ühisettevõte oli ainus, mis läbis India mereväe nõudlikud välikatsed.

Selle arengu taustaks on India soov laiendada oma mereväge, pidades silmas Hiina kasvavat kohalolekut India ookeanis. Nende allveelaevade loomine mitte ainult ei tugevda riigi sõjalist võimekust, vaid astub ka sammu Venemaa relvasüsteemidest suurema sõltumatuse suunas. Lõppude lõpuks on India viimastel aastatel hankinud suure osa oma relvaimpordist Venemaalt. Siiski on endiselt kahtlusi, kui tugev see iseseisvus tegelikult on, nagu väljendas India kaitseminister. DW lisab, et India merevägi on juba ostnud kuus Prantsuse skorpène allveelaevat.

Kanada ja merendusalane koostöö

Kuid TKMS-i allveelaevadele pole silma jäänud ainult India. Kanada on valinud TKMS-i üheks kahest "kvalifitseeritud tarnijast" oma Kanada patrull-allveelaevaprojekti (CPSP) jaoks. Põhja-Ameerika riik kavatseb osta kuni kaksteist kaasaegset diisel-elektriallveelaeva, et asendada vananevad Victoria-klassi allveelaevad. See vastab kuni 16 miljardi euro suurusele lepinguväärtusele. Sellise otsuse põhjuseks on nii ehitus- ja tarneaegade usaldusväärsus kui ka tehnilised nõuded, mida TKMS suudab täita. Merkur lisab, et Kanada soovib tugevdada oma merendustegevust Atlandi ookeanil, Vaiksel ookeanil ja Arktikas.

Lisaks loodab Saksamaa kaitseminister Boris Pistoriuse sõnul edaspidi üha enam relvakoostööle, et mitte ainult ära kasutada riiklikke tugevusi, vaid anda ka rahvusvaheline panus julgeolekusse. Äsja asutatud allveelaevade remondikeskus Norras esindab neid jõupingutusi ja kuulub Saksa-Norra allveelaevade programmi alla, mida peetakse murranguliseks. [Tagesschau teatab](https://www.tagesschau.de/inland/innenpolitik/deutschland-ruestung- Defensespolitik-100.html), et koostöö ulatub ehitusest kaugemale ning hõlmab ka allveelaevade kasutamist ja hooldust.

Vaatamata paljutõotavatele arengutele on Euroopa relvaturul väljakutseid. Paljud riigid tegutsevad relvapoliitika küsimustes suures osas sõltumatult, mis ei saa kergesti jätkuda tihedama koostöö ajal nagu NATO. Ennustused on aga head: laiendatud relvakoostööga saaksid liikmesriikide võimed ja ressursid üksteist optimaalselt haakuda ja tugevdada.