Lübecki kliimaeesmärgid: sotsiaalmaaomanikud maksejõuetuse äärel!
Lübeck kavatseb 2035. aastaks muutuda kliimaneutraalseks. Kuid kõrged kulud ja üüritõusud seavad sotsiaalsetele üürileandjatele suuri väljakutseid.

Lübecki kliimaeesmärgid: sotsiaalmaaomanikud maksejõuetuse äärel!
Lübeckis käib kihav arutelu kliimakaitse ja taskukohase eluaseme üle. Põhja-Saksamaa eluasemefirmade liidu (VNW) direktor Andreas Breitner on mures väljakutsete pärast, millega sotsiaalsed üürileandjad peavad üle tulema. Need elamuettevõtted, mis on aastakümneid pakkunud taskukohaseid eluasemeid, seisavad silmitsi tohutu survega muuta oma hooned kliimaneutraalseks. Kuid kuidas seda kõrgeid kulusid arvestades saavutada? Landlord Ratgeber teatab, et munitsipaalelamuettevõte TRAVE vajab nende kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamiseks 2035. aastaks tohutult 837 miljonit eurot.
Ootel on ulatuslik renoveerimisprojekt: umbes 8600 korterist umbes 6000 vajab põhjalikku remonti. Siit aga algab ka dilemma: Selleks et kahekordistada vajalikku investeeringumahtu 40 miljonilt eurolt 80 miljonile eurole, oleks vaja aastas üle 3 miljoni euro suurust ülejääki, mida peetakse praegust majanduslikku tausta arvestades utoopiliseks. Ühistubüroo hinnangul võib see kaasa tuua üüride tõusu - kuni 1,50 euro võrra ruutmeetri kohta. See on ähvardav areng üürnikele, kes juba kannatavad kõrgete energiakulude all.
Tasakaalustaja kliima ja kulude vahel
Tõeline probleem seisneb pinges ambitsioonikate kliimaeesmärkide ja pidevalt kasvavate üürikulude vahel. "Me ei saa lihtsalt üürihindu tõsta ilma üürnikke ja nende finantsolukorda arvesse võtmata," ütles Breitner. Tegelikult on juba kuulda hääli, mis seavad kahtluse alla 2035. aastaks kliimaneutraalseks muutumise eesmärgi teostatavuse. Keskkonnasenaator Ludger Hinsen on juba väljendanud muret, et sellest eesmärgist kindlalt kinni pidamine võib peatada uute korterite ehitamise.
Justkui sellest veel vähe oleks, seisavad sotsiaalmaaomanikud silmitsi ka väljakutsega, et osariigid ja föderaalvalitsused on seni näidanud üles vähest tahet lisakulusid katta. See muudab tasakaalustamise vajaliku kliimakaitse ja üürnike ees vastutuse vahel veelgi keerulisemaks. Saksamaa üürnike ühing rõhutab, et praegune renoveerimismäär on endiselt rekordiliselt madal ja üürihindade tõus on sageli üürnike õlul.
Mis saab aidata?
Arutletakse moderniseerimistasu üle, mida teatud uuringute kohaselt tuleks langetada 8%-lt 3%-le, et tagada õiglane kulude jaotus üürnike, üürileandjate ja riigi vahel. See võib vähendada üürnike rahalist koormust ja luua stiimuleid sotsiaalselt vastutustundlikuks renoveerimiseks.
- Absenkung der Modernisierungsumlage auf 3%
- Vermietende dürfen staatliche Fördermittel behalten
- Erhöhung der Fördersätze für umfassende Sanierungen
VNW kui Põhja-Saksamaa 467 elamukooperatiivi katusorganisatsioon rõhutab vajadust pikaajaliste strateegiate ja uuenduslike rahastamisviiside järele, et leida õiglane lahendus kõigile asjaosalistele. Nazira, praegune arutelu näitab, et sotsiaalne ühtekuuluvus ja kliimakaitse peavad käima käsikäes, vastasel juhul on konfliktid vältimatud.