Lübeck fookuses: kui ohtlik on õhukvaliteet tänapäeval?

Lübeck fookuses: kui ohtlik on õhukvaliteet tänapäeval?

Milline on Kölni õhukvaliteet? Lübecki pilk näitab meile muljetavaldavalt, kui oluliseks see teema on muutunud. Moislinger-Allee praegune mõõtmine näitab, kui oluline on õhu kvaliteet meie tervisele. 26. oktoobril 2025 mõõdeti seal peentolmuosakesi (PM10) ühe kuupmeetri õhu kohta. Seaduslik piirmäär on 50 osakest kuupmeetri kohta ja seda võib ületada maksimaalselt 35 korda aastas, seega klassifitseeritakse õhk "halvaks", kui selle väärtus on vahemikus 51 kuni 100 osakest. ln-online.de

Kuid meid ei häiri ainult peen tolm. Õhusaaste arutelus mängivad olulist rolli ka lämmastikdioksiid ja osoon. Lämmastikdioksiidi puhul klassifitseeritakse väärtused üle 200 μg/m³ väga halvaks, samas kui osooni väärtused üle 240 μg/m³ on sama murettekitavad. Vastavalt Roche'i statistikale saidilt n-ag.de on need saasteained terviseprobleemide peamiste põhjuste hulgas.

Terviseriskid ja soovitused

Õhusaaste mõju tervisele on vaieldamatu. Euroopa Keskkonnaagentuuri hinnangul sureb igal aastal ELis peentolmu tõttu enneaegselt umbes 240 000 inimest. See arv on murettekitav ja rõhutab siinkohal tegutsemise kiireloomulisust. “Kehv” õhukvaliteedi korral on soovitatav välistingimustes füüsilist pingutust vältida, eriti tundlikel inimestel. “Mõõduka” õhukvaliteedi korral on lühiajalised tervisemõjud ebatõenäolised, kuigi just riskirühmad võiksid siin tundlikumalt reageerida. Need soovitused aitavad minimeerida peentolmu saastamist, nagu eea.europa.eu üksikasjalikult selgitab.

Õhusaasteainete kontsentratsiooni mõjutavad ka ilmastikutingimused, nagu näiteks 2025. aasta juunis täheldatud temperatuurid vahemikus 11–22 °C ja tuuled kuni 25 km/h. Seetõttu on õhukvaliteedi paremaks hindamiseks oluline silma peal hoida ilmastikuoludel. Need nähtamatud ohtlikud ained nõuavad meilt aga suurt tähelepanu.

Näiteks aastavahetuse öö õhukvaliteedi teemal näitab praegune arutelu, et kuigi ilutulestikuga kokkupuude põhjustab lühiajalise peentolmu taseme tõusu, ei ole see õnneks märkimisväärne, võrreldes pideva kokkupuutega aasta jooksul. Sellegipoolest on jätkuvalt oluline jälgida arenguid, et saavutada aastaks 2030 eesmärk: õhusaasteainete märkimisväärne vähendamine.

Pilk tulevikku

Siiski on pikemas perspektiivis suundumus õhukvaliteedi paranemisele. Aastatel 2005–2022 vähenes tahkete osakeste põhjustatud surmajuhtumite arv ELis märkimisväärselt. EL taotleb eesmärki vähendada peentolmusaastet 2030. aastaks 55%, mis oleks ka meie jaoks Kölnis soovitav. Sellegipoolest on õhusaaste endiselt suurim keskkonnatervise oht Euroopas ja veel on palju teha, et saavutada Maailma Terviseorganisatsiooni õiguslikud juhised tegeliku õhukvaliteedi kohta. Alates 10. detsembrist 2024 kehtima hakanud õhukvaliteedi eeskirjade muudatused on tõenäoliselt oluline samm õiges suunas.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et õhukvaliteet ei ole ainult kohalik probleem, vaid mõjutab kõiki. Meie asi on aktiivne panustamine parandamisse ja oma ressursside teadlikum kasutamine, et edendada nii enda tervise kui ka keskkonna heaolu.