Suche
Võitlus ja võit: kuidas Kim Meckelnburg võitis oma leukeemia!
Abikampaania Neumünsteris päästis Kim Meckelnburgi 2007. aastal leukeemiast. Täna on ta terve ja õpib õpetajaks.
Võitlus ja võit: kuidas Kim Meckelnburg võitis oma leukeemia!
2007. aastal muutus Neumünsterist pärit Kim Meckelnburgi elu ootamatult, kui tal diagnoositi leukeemia. Diagnoos paiskas sel ajal veel noore Kimi ja tema üksikema Irise maailma, mis oli täis kannatusi ja lootust. Kahjuks ei olnud keemiaravi loodetud eduga, mis viis lõpuks selleni, et arstid soovitasid elupäästvat tüvirakkude siirdamist.
31. juulil 2007 sai Kimi päästmine reaalsuseks. Ta siirdati edukalt ja on sellest ajast alates kaks korda aastas oma sünnipäeva tähistanud. Täna on Kim 24-aastane ja terve. Tema lugu on liigutav näide väsimatust võitlusest verevähiga ning vankumatust sidemest ema ja tütre vahel.
Suur samm pääste poole
Kemoteraapia rasketel kuudel üritas Iris oma tütrele tuju teha, mõeldes välja mänge ja rääkides naljakaid lugusid. Vaatamata jõupingutustele ei olnud keemiaravi piisavalt tõhus ja sobivat tüvirakudoonorit esialgu ei leitud. Abi saamiseks kohtus Iris Markus Friehega, kes alustas Neumünsteris tüvirakkude doonorite leidmiseks abikampaaniat. Tippimiskampaaniaga tagati, et 950 inimest andsid süljeproove.
Abivalmidus oli suur. Irise ja Kimi heaks ning proovide analüüsiks annetati umbes 45 000 eurot. Kuigi Neumünsterist leiti neli tüvirakudoonorit, ei leitud kahjuks kedagi, kes oleks Kimile sobiv. Tema õnn aga muutus, kui Iris sai mõni nädal hiljem kõne DKMS-ilt – suurimalt verehaiguste vastu võitleva mittetulundusühingult –, et sobiv doonor on leitud.
DKMS-i roll
DKMS asutati Saksamaal 1991. aastal eesmärgiga suurendada potentsiaalsete tüvirakkude doonorite arvu kogu maailmas. Nad haldavad maailma suurimat ja mitmekesisemat tüvirakkude doonoriregistrit ning on siirdamise kaudu päästnud üle 125 000 patsiendi elu. Igal aastal registreeritakse maailmas umbes 13 miljonit inimest ja sobiva doonori leidmise tõenäosus on riigiti erinev.
Algusest peale on DKMS püüdnud parandada juurdepääsu siirdamistele ja edendada teadusuuringuid. Patsientide heaolu on meie prioriteet. Kuid mitte ainult registreerimine pole otsustava tähtsusega: tüvirakkude annetamiseks on kaks meetodit: perifeersete tüvirakkude kogumine ja luuüdi kogumine. Kõige levinum meetod on perifeersete tüvirakkude kogumine, mille käigus tüvirakud saadakse verest, samas kui luuüdi kogumine on harvem ja seda tehakse üldnarkoosis.
Täiuslik elu pärast haigust
Täna elab Kim Augsburgi lähedal, kus ta õpib õpetajaks, samas kui tema ema Iris on samuti aasta aega seal elanud. Vaatamata leukeemiaga kaasnevatele väljakutsetele pole Kimil tervisepiiranguid, kuid ta igatseb oma kasvu, kuna vähk on mõjutanud tema kasvu. Ta on saanud teada, et tema luuüdi doonor on meessoost ja pärit Saksamaalt, kuid ei soovi temaga otsest kontakti.
Suur aitäh kuulub toetusele, mille Meckelnburgid 2007. aastal Neumünsteri elanikelt said. Ka Markus Friehe on jätkuvalt väga aktiivne ja tegeleb muuhulgas abivarude toomisega Ukrainasse. Kimi lugu näitab muljetavaldavalt, kui oluline on rasketel aegadel kokku hoida ja solidaarsust näidata. Tema ja ta ema on täna õnnelikud ja terved ning ootavad iga uut võimalust elus.