Kiel on hädas 104 miljoni eurose puudujäägiga: suurprojektid on ohus!

Kiel on hädas 104 miljoni eurose puudujäägiga: suurprojektid on ohus!

Kielis keerleb praegu kõik linna finantsprobleemide ümber. Tuleva aasta eelarvepuudujäägiga ligikaudu 104 miljonit eurot, on suurprojektid ees. Volikogu osapooled on ühiselt nõus kavandatavate projektidega lähemalt tutvuma, et leida võimalikku kokkuhoidu. Kuidas NDR aruannete kohaselt on eelkõige CDU koos FDP-ga võtnud päevakorda suurprojektide läbivaatamise.

Alates uuest Hörnbrückest kuni olümpiapakkumiseni – kõik projektid ei tundu linna pingelist finantsolukorda arvestades mõttekad. Näiteks SSW fraktsioon nõuab Hörnbrücke kriitilist pilku, samal ajal kui vasakpoolsed ja partei tõstavad isegi esile olümpiataotluse peatamise. Rohelised seevastu on valmis kompromissile ja tahaksid koos teiste erakondadega arutada võimalikke kokkuhoiuvõimalusi.

Loomemajandus surve all

Eelkõige on arutelu keskmes linna vabatahtlikud teenistused. CDU näeb siin ruumi kärbeteks, eriti loomemajanduses, samas kui SPD on ägedalt vastu päevakeskuste, koolide ja taskukohase eluaseme kärbetele. Selle asemel nõuab SPD föderaal- ja osariikide valitsustelt leevendust, et omavalitsusi toetada.

Osapoolte vahel on üksmeel, et linnavalitsus peab töötama lahjemalt ja tõhusamalt. Surve on suur, sest Kieli struktuurset puudujääki ei saa lihtsalt kõrvaldada. Nagu selgitab volikogu fraktsiooni DIE LINKE/Die PARTEI esimees Björn Thoroe, saab eelarve tasakaalus saavutada vaid siis, kui parandatakse ka tulude poolt. Seda rõhutab ta ikka ja jälle, eriti kohaliku tasandi arenguid silmas pidades.

Lahendusena maksutõus?

Tuliselt vaieldav teema on voodimaksu kehtestamine, mille kõneleja arutelusse toob. See võib aidata suurendada linna tulusid. Huvitaval kombel pakkusid selle idee välja juba 2012. aastal vasakpoolsed, kuid see sai vastutuult roheliste ja SPD poolt. 2024. aastal oli selle kasutuselevõtmiseks veel üks taotlus – seekord vähese eduga, kuna selle kinnitas volikogu koosolek lõpuks ühe erapooletuga.

Finantsseis pole pingeline ainult Kielis. Nii teatatud Destatis et Saksamaa omavalitsuste eelarvete kulud kasvasid 12,6 protsenti, tulud aga vaid 7,6 protsenti. Sotsiaaltoetused võtavad suure osa kulutustest, mis vaid suurendab linnade ja kogukondade väljakutseid.

Seega on ees laiaulatuslik arutelu, mis ei mõjuta mitte ainult Kieli tulevasi projekte, vaid ka linna ja selle kodanike üldist finantsolukorda. Lähiaastate kurss tuleb peagi paika panna ning osapooltelt nõutakse jätkusuutlike lahenduste leidmist. Siin saab kiiresti selgeks: rahaline surve ei avalda omavalitsusi ainult praegu, vaid ka tulevikus ning jääb seetõttu poliitilise päevakorra keskseks teemaks.