Kliimamuutused ohustavad Schleswig-Holsteini: tuleb kohustuslik kindlustus!

Kliimamuutused ohustavad Schleswig-Holsteini: tuleb kohustuslik kindlustus!

. Viimastel aastatel on Saksamaa ilm tekitanud üha suuremat elevust. Eriti Schleswig-Holsteinis ja Hamburgis ei suutnud inimesed end kaitsta raskete ilmastikumõjude eest, mis põhjustas aastatel 2002–2022 keskmiselt 5679 eurot kahju elamu kohta. Internetis teatatud. Kuid see mõjutab ka teisi liidumaid: Nordrhein-Westfalenis on keskmine kahju 6345 eurot, samas kui Saksimaal registreeriti veelgi suuremad summad – 7154 eurot ja Baieris – 7631 eurot. Rheinland-Pfalzis ja Saarimaal registreeriti koguni muljetavaldava 10 683 euro suurune keskmine kahju.

Kuidas loodusõnnetuste kindlustusega täpsemalt lood on? Schleswig-Holsteinis on nende riskide vastu kindlustatud vaid 41% hoonetest. Mõnes piirkonnas on määrad isegi oluliselt madalamad, näiteks Stormarnis ja Ostholsteinis, mis jäävad maha vastavalt 40% ja 39%. Seevastu 54% hoonetest üleriigiliselt on kaetud põhikindlustusega, kuid GDV pressiesindaja Kathrin Jaroschi sõnul närib majaomanike vähene teadlikkus neid endiselt.

Kliimamuutus kahju tekitajana

Kliimamuutusi nimetatakse loodusõnnetuste põhjustatud kahjude suurenemise peamiseks põhjuseks. 2024. aastal põhjustasid Saksamaal üleujutused ja muud ekstreemsed ilmastikunähtused kindlustuskahju summas 5,7 miljardit eurot. Pole kahtlustki, et see mõjutas eriti Baierit ja Baden-Württembergi, sest mõlemas liidumaa kandis kahju ligikaudu 1,6 miljardit eurot, peamiselt juunis toimunud üleujutuste tõttu. tagesschau.de teatatud.

Kuna tegelikkus näitab, et ainult osa kahjust on kindlustatud, peavad nii kindlustusseltsid kui ka majaomanikud ümber mõtlema. Olukorra teeb veelgi hullemaks prognoos, et võlg võib kliimamõjude tõttu 2050. aastaks vähemalt kahekordistuda. See seab nii kindlustussektori kui ka majaomanikud raskesse olukorda, eriti kuna on väljavaade kindlustusmaksete tõusuks, mis võib kümne aasta jooksul kahekordistuda.

Vajalik reguleerimine

Hiljutine uuring näitas, et loodusõnnetustest tulenevad kahjud vara- ja mootorsõidukikindlustuses ulatusid 2023. aastal 5,6 miljardi euroni. GDV peadirektor Jörg Asmussen kutsub üles kohanema uute kliimatingimustega ja rõhutab vajadust julgete meetmete järele, samas kui vallalt küsitakse: kas meie linnad ja infrastruktuurid on valmis veetundlikkuse suurendamiseks?

COVID-19 on õpetanud meile, kuidas kriisidega toime tulla, kuid üleujutuste sagenemine paneb meid leidma sobivaid lahendusi ka loodusohtudele. 2023. aasta loodusohtude aruanne on seda muljetavaldavalt dokumenteerinud ja kogutud andmed näitavad vajadust hoida veemajandust prioriteedina ja intensiivistada jõupingutusi Pariisi kliimaeesmärkide saavutamiseks. Kliimaga kohaneva disaini võti seisneb selles, kuidas me ühiskonnana reageerime looduse ees seisvatele kasvavatele väljakutsetele.