Dithmarschen alustab vesinikurünnakut: roheline tee tööstuse tulevikku!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

2025. aastal hakkab Dithmarscheni rajooninõukogu välja töötama säästva tööstusliku tootmise vesiniku suuniseid.

Der Kreistag Dithmarschen startet 2025 die Entwicklung von Wasserstoffleitlinien für eine nachhaltige Industrieproduktion.
2025. aastal hakkab Dithmarscheni rajooninõukogu välja töötama säästva tööstusliku tootmise vesiniku suuniseid.

Dithmarschen alustab vesinikurünnakut: roheline tee tööstuse tulevikku!

Mida Dithmarschenis pruulitakse? Linnaosakogu on võtnud ette pöörde vesinikumajanduses. Täna, 26. juunil 2025 on fookuses vesiniku juhiste vastuvõtmine ning märgid on piirkonna jaoks soodsad. niimoodi NDR aruannete kohaselt on selle sammu eesmärk edendada vesiniku tootmist eelkõige tööstuslikel eesmärkidel.

Eriti põnev: Kölni ülikooli uuring hindas rohelise vesiniku tootmise tingimusi Dithmarschenis optimaalseteks. Kõrge tuuleenergia tootmine ja arvukad tööstuskliendid on vaid kaks tegurit, mis muudavad piirkonna nii atraktiivseks. Lisaks annavad kavandatav juurdepääs vesiniku põhivõrgule ja olemasolevad ladustamisvõimalused tugeva aluse nende ambitsioonikate plaanide elluviimiseks.

Sadam kui pöördepunkt

Veel üks huvitav punkt on Brunsbütteli sadam, mis on end kehtestamas rohelise vesiniku võimaliku sõlmpunktina. Vaatamata ideaalsetele tingimustele ja potentsiaalile on Dithmarschen vesinikuprojektide konkreetsel elluviimisel seni kõrvale jäänud.

2020. aasta sügisel asutatud vesiniku nõuandekogu on pühendunud vesinikumajanduse arengu toetamisele ja kiirendamisele Dithmarschenis. Nõukoja liikmed koosnevad äriettevõtete, ühingute ja Lääneranniku rakenduskõrgkooli esindajatest ning kogunevad neli korda aastas ringkonnahalduri juhatusel. Nagu Dithmarscheni piirkonna veebisait Teavitatud on "Dithmarscheni vesiniku piirkonna strateegilised juhised ja tegevuskava" 9. detsembril 2021, et eesmärgid selgelt määratleda ja ellu viia.

Jätkusuutlikkus ja tulevikuvisioon

Eriti tähelepanuväärne on juhistes sisalduv väide, et aastaks 2030 peaks Põhja-Saksamaal realiseeruma vähemalt kümme gigavatti elektrolüüsivõimsust. Brunsbütteli tööstuspiirkonda plaanitakse juba kolme elektrolüüsiseadet, kuid nende jaoks on ruum naabruses Steinburgi linnaosas. See tõstatab küsimuse, miks vaatamata suurepärastele tingimustele ei pälvi Dithmarschen väärilist tähelepanu. Nendest väljakutsetest ülesaamiseks on Manuela Behrens asunud 2022. aasta suvest võrguhalduri rolli, mille eesmärk on edendada rohelise vesiniku integreerimist ja energia üleminekut.

Pilk tulevikku teeb selgeks: siin on palju teha! Õige pühendumise ja hea käe korral võib Dithmarschenist saada vesinikumajanduses oluline tegija. Jääb põnev näha, kuidas olukord areneb ja milliseid edusamme saab lähiaastatel teha.🍃