Big Tech ristis: kas Amazon ja Google ohustavad meie demokraatiat?

Big Tech ristis: kas Amazon ja Google ohustavad meie demokraatiat?

1. juulil 2025 saab selgeks, et suurte digiplatvormide nagu Amazon, Google ja Meta jõud muutub järjest olulisemaks mitte ainult majanduses, vaid ka demokraatias. Neid ettevõtteid peetakse uuteks titaanideks, kes teenivad veebikaubanduse ja reklaami kaudu märkimisväärset tulu. Kuid kui nad kujundavad majandusmaastikku, kostab kriitilisi hääli, mis hoiatavad, et nende domineerimine ohustab demokraatiat. Nagu ORF teatab, on seda mõju isegi kirjeldatud kui "digitaalset riigipööret", kuna platvormid määravad suuresti ära selle, mida kasutajad lugeda, kuulda ja näha saavad.

Kuid arutelu tehnoloogiaettevõtete mõju üle ulatub minevikust palju kaugemale. Veebiplatvormid, nagu X, TikTok ja YouTube, seavad väljakutse avalikule arutelule ja sõnavabadusele. Eksperdid, nagu Anna Jobin ja Manuel Puppis, käsitlevad oma kaastöödes väljakutseid, mis nende platvormide reguleerimisega kaasnevad. Näiteks Euroopas on teadlaste sõnul väljenduspiirangud lubatud seni, kuni need teenivad avalikke huve. Reguleerimine on aga kuum kartul, eriti mis puudutab seadusliku, kuid potentsiaalselt kahjuliku sisuga tegelemist.

Platvormi jõu ohud

Tehnikahiiglased on sageli kriitika keskmes, kuna need ohustavad konkurentsi ja vabadust. Saksa konjunktuuriinstituudi kommentaar näitab, et vaid vähesed ettevõtted ei soovi mitte ainult turge kontrollida, vaid ka aktiivselt poliitilist diskursust mõjutada. Mark Zuckerberg näiteks surub peale USA tehnoloogiaettevõtete vastu suunatud konkurentsisanktsioonide ärahoidmist. See toimub keskkonnas, kus ta on isegi teatanud, et loobub faktide kontrollimisest – luues ruumi desinformatsioonile. Küsigem endalt, mida see meie demokraatia jaoks tähendab!

Majandusliku võimu ja poliitika seos pole enam saladus. Sellised ettevõtjad nagu Elon Musk ja Jeff Bezos ei kasuta oma platvorme mitte ainult äriedu saavutamiseks, vaid ka poliitiliste otsuste mõjutamiseks. Musk tsenseerib X sisu, Bezos aga kontrollib Washington Posti, kus kujundatakse olulisi poliitilisi arvamusi. Eksperdid nimetavad neid arenguid plutokraatia tekkeks, mis ohustab demokraatliku ühiskonna alustalasid.

Lahenduste otsimine

Nõutakse struktuurireforme, et detsentraliseerida nende ettevõtete võimu ja tagada aus konkurents. Hääled on muutumas valjemaks, öeldes, et mitte ainult ei ole vaja konkurentsimenetlust Google'i ja Co vastu, vaid on vaja ka reaalseid ja põhjalikke muudatusi, et murda monopolistlik dünaamika. Kellele praegustest tingimustest tegelikult kasu on ja kes on marginaliseeritud? Need küsimused vajavad veel selgitamist.

Reguleerimisega on veel palju teha. EL on juba loonud regulatsioonid, nagu digiteenuste seadus ja digiturgude seadus, kuid paljud platvormid tegutsevad jätkuvalt seaduse kõrval. Hoolimata kõigist jõupingutustest digitaalse enesekaitse ja meediapädevuse suunas, tuleb siiski tõdeda, et lahendusi ei saa otsida ainult üksikisiku tasandil, vaid need nõuavad terviklikku struktuurimuutust.

Elame ajal, mil on ülioluline digimaastik ümber kujundada nii, et sõnavabadus ja konkurents demokraatlikus ühiskonnas ei jääks tagaplaanile. Pall on nüüd poliitiliste otsustajate käes, et määrata õige suund – sest teema puudutab meid kõiki.

Selle teema kohta lisateabe ja põhjalikuma ülevaate saamiseks vaadake artiklitest alates ORF, Freiburgi ülikool ja DIW.