Euroopa ühtekuuluvuspoliitika: tugevate piirkondade tulevikustrateegiad!

Euroopa ühtekuuluvuspoliitika: tugevate piirkondade tulevikustrateegiad!

Mis toimub praegu Euroopa poliitikas? Olulised otsused tehakse 14. juulil 2025, eriti mis puudutab EL ühtekuuluvuspoliitikat. Selle valdkonna, mis on eksisteerinud alates 1960. aastatest Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) kaudu, eesmärk on tugevdada liikmesriikide majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning vähendada piirkondlikku ebavõrdsust. dihk.de andmetel moodustab ühtekuuluvuspoliitika ELi eelarvest peaaegu kolmandiku ja seda arutatakse märkimisväärselt tuleval nädalal.

Mis tähtsus on ühtekuuluvuspoliitikal tulevases mitmeaastases finantsraamistikus, mida Euroopa Komisjon esitab 16. juulil? Seda uut perioodi, mis kestab 2028–2034, ei vaadelda mitte ainult finantsperspektiivist, vaid sellel võib olla ka otsustav mõju keskkonnaküsimustele. Umweltbundesamt rõhutab oma praeguses aruandes, et 30 protsenti rahalistest vahenditest tuleks kasutada kliimameetmete jaoks, mis tähendab, et ühtekuuluvuspoliitika toimib ka ökoloogiliste probleemide hoovana kõigis ELi piirkondades.

Väljakutsed ja muutused

Hoolimata positiivsetest lähenemistest on ka muresid. Vaieldakse, kas ühtekuuluvuspoliitikat nõrgendavad võimalikud rahakärped kaitsekulutuste kasuks. Arutelu ühtekuuluvusfondide juhtimise suurema tsentraliseerimise üle on täies hoos. Tsentraliseerimine võib kaasa tuua piirkondade tegutsemisvõimaluste piiramise. See kujutab endast ohtu, et piirkondlike väljakutsete jaoks saab välja töötada vähem kohandatud lahendusi.

Võtmepunkt on suur halduskoormus, mis on seotud sellistest programmidest nagu ERDF ja ESF vahendite taotlemisega. Paljud siinsed osalejad nõuavad protseduuride standardiseerimist ja digitaliseerimist. Idee on luua ettevõtetele rohkem paindlikkust ja sihtotstarbelist tuge, et lihtsustada vahendite kasutamist ja vähendada tarbetut bürokraatiat.

Põhieesmärgid silme ees

Ühtekuuluvuspoliitika tuleviku jaoks sobivaks muutmiseks on vaja sisu kohandada. Selgete põhieesmärkide juurde naasmist peetakse vajalikuks. Peamised lähenemisviisid, mis on mõeldud konkurentsivõime tugevdamiseks, hõlmavad investeeringuid infrastruktuuri, oskustööliste edendamist ja sihipäraseid koolitusmeetmeid. Teine küsimus on tasakaal kriisireaktsioonide ja läbimõeldud programmiplaneerimise vahel, mis võib samuti anda tõuke Euroopa uuendusvõimele. Umweltbundesamt rõhutab, et keskkonna- ja kliimaküsimuste arvessevõtmine ei toeta mitte ainult konkurentsivõimet, vaid edendab ka sotsiaalset rahulolu ja tervislikku keskkonda.

Lähikuudel arutavad Euroopa, riiklikud ja piirkondlikud osalejad intensiivselt ühtekuuluvuspoliitika arenguid. EL-i Komisjoni ettepanekute kohaselt on vajalikud läbirääkimised EL-i parlamendi ja nõukoguga. Lõpliku kokkuleppe peavad aga kinnitama liikmesriigid ühehäälselt ja Euroopa Parlament häälteenamusega. Oluline on, et kommertsmajanduse huvid silmist ei läheks.

Eelseisvatel otsustel võivad olla piirkondadele ja nende arengule kaugeleulatuvad tagajärjed. Seetõttu on põnev jälgida, kuidas läbirääkimised arenevad ja millised prioriteedid lõpuks paika pannakse.