Hesseni sparglikasvatajad tähistavad head saaki – aga kus on töötajad?

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Hesseni sparglikasvatajad teatavad 2025. aastal heast saagist, kuid seisavad silmitsi väljakutsetega seoses töötingimuste ja hindadega.

Hessische Spargelbauern berichten 2025 von einer guten Ernte, stehen jedoch vor Herausforderungen bezüglich Arbeitsbedingungen und Preisen.
Hesseni sparglikasvatajad teatavad 2025. aastal heast saagist, kuid seisavad silmitsi väljakutsetega seoses töötingimuste ja hindadega.

Hesseni sparglikasvatajad tähistavad head saaki – aga kus on töötajad?

Mis saab 2025. aasta sparglisaagist? Hessenis teevad põllumehed tänavuse sparglihooaja kohta püsivalt positiivseid järeldusi. Vastavalt Lõuna-Saksamaa ajaleht Sel aastal olid ilmastikutingimused üsna optimaalsed ja turuhäireid ei esinenud, mis tähendab tootjate jaoks positiivset tulemust. Populaarse spargli hinnad jäid eelmise aastaga võrreldes stabiilseks. Kvaliteetse spargli kilohind oli alguses 21 eurot ja langes hiljem 16 euroni. Ainult kasvavad kulud, näiteks kõrgenenud alampalga tõttu, seavad põllumehed hätta, sest nad ei suuda neid vaevalt edasi kanda.

Sparglikoristus algab tavaliselt aprilli teises pooles ja lõpeb traditsiooniliselt 24. juunil, jaanipäeval. Mõned põllumehed pakuvad aga oma sparglit ka pärast seda kuupäeva. Paraku on probleeme otseturundusega, eriti mis puudutab personali värbamist müügimajadesse.

Faktid saagikoristuse kohta

Sparglikasvatajate arv on Hessenis järsult langenud: 2012. aasta 167-lt talult 2024. aastal vaid 91-le. See kajastub ka saagimahus: Kui 2012. aastal koristati 1830 hektarilt 9551 tonni sparglit, siis täna on neid vaid 810,29 tõlva. See areng on tööstuses kõneaineks, sest maasikate kvaliteet näitab tänu jahedamale maisile head küpsemist polütunnelites, mis on ka tootjatele lootusekiir.

Teine teema, mida ei tohiks mainimata jätta, on hooajatöötajate tingimused. Taz teatab, et sotsiaalteadlane Kateryna Danilova tõstab esile hooajatööliste ekspluateerimise Saksamaal. Need hooajatöötajad – peamiselt Rumeeniast, teistest Ida-Euroopa riikidest ja ka kolmandatest riikidest, näiteks Indiast ja Hiinast – puutuvad sageli kokku äärmuslike töötingimustega. Sageli töötavad nad kuni 14 tundi ööpäevas, kuid palka saavad vaid 8 tunni eest. Sageli arvatakse palgast maha kõrged eluasemekulud, mis halvendab veelgi nende niigi rasket rahalist olukorda.

Pilk hooajatööliste tingimuste kohta

Koristustöölistel pole lihtne: kõrged üürihinnad ja ülehinnatud majutus on päevakord. Keskmiselt maksavad nad ühiskorteri toa eest 18–21 eurot päevas, mõnel juhul isegi kuni 800 eurot kuus. Igapäevased uudised rõhutab, et sel hooajal on vaja umbes 250 000 koristustöölist. See tõstab päevakorda mitte ainult tootmise, vaid ka töötajate elamistingimused. Üksikute ettevõtete puhul on märgata paranemist, kuid süsteemsed muudatused on veel pooleli.

Ehitus-Põllumajandus-Keskkonna tööstusliit on juba reageerinud ebakindlatele tingimustele ja loonud hooajatöötajatele eripakkumised, sealhulgas õigusabi. Poliitiliste nõuete eesmärk on maksta miinimumpalka ja piirata eluasemekulusid.

Ockstadti kirsisaak on pärast ilmastikuga seotud raskusi osutunud tugevaks. Vaatamata vihmasele algusele ja rahetetkule jääb kirsside müügihind praegu 10 euro kanti kilogrammilt. Jääb vaid loota, et ka siin saavad tootjad head äri teha.