2025. aasta maksejõuetuse laine: keskmise suurusega ettevõtted võitlevad ellujäämise eest!

2025. aasta maksejõuetuse laine: keskmise suurusega ettevõtted võitlevad ellujäämise eest!

2025. aasta esimesel poolel kuhjub pankrottide mägi, mille peale peab rätiku alla viskama 11 900 ettevõtet. See tähendab 9,4 protsendilist kasvu võrreldes eelmise aastaga ja on viimase kümnendi kõrgeim arv. Nagu [Welt] teatab, näitab see muljetavaldavalt pingelist olukorda, millesse Saksamaa keskmise suurusega ettevõtted satuvad. Ettevõtted seisavad silmitsi nõrga nõudluse, kasvavate kulude ja ebakindlusega.

Oht töökohtadele on sama tõsine: ohus on ligikaudu 141 000 töökohta, mis on murettekitav 6 protsendiline kasv võrreldes eelmise aastaga. Eriti mõjutatud on alla kümne töötajaga väikeettevõtted, mille pankrottide osakaal on suur, 80 protsenti. Eelkõige suurenes maksejõuetus tootmissektoris 17,5 protsenti, jaekaubanduses aga 13,8 protsenti. See näitab, et väljakutseid tuntakse sektorite lõikes.

Kriis tabab keskmise suurusega ettevõtteid

Coface’i peaökonomist Christiane von Berg ütles [Creditreformi] taskuhäälingusaates, et alates 2019. aastast kestnud majandusseisak on tõmmanud paljud ettevõtted kuristikku. Pankrote oli mullu kokku 21 812, kasvades 22,4 protsenti. Need väljakutsed ei hõlma mitte ainult ettevõtete sulgemist, vaid mõjutavad ka kogu tööstust. Paljud ettevõtted on oma olemasolu kindlustanud vähemalt kolmeks aastaks, kuid hoolimata sellest kogemusest on nad sunnitud nüüd pankrotiavalduse esitama.

Meeleolu tööstuses on vaoshoitud: suured tegijad nagu Volkswagen ja Bosch kavandavad töökohtade kärpimist. Küsimusele, mida ettevõtjad saavad teha, soovitavad eksperdid poliitiliste otsuste ootamise asemel mitmekesistada ja rohkem kasutada oma teadmisi. Lõpuks, teenindussektor, mis annab ligikaudu 70 protsenti majandustoodangust, ei ole selle arengu suhtes immuunne.

Mõju autotööstusele

Autotööstus on erilise surve all. [Welti] sõnul on tööstust tugevalt mõjutanud nõrk nõudlus ja kasvavad kulud, mis toob kaasa pankrottide sagenemise ning võib kaasa tuua laialdase töökohtade kärpimise ja tootmisharu ümberpaigutamise. Parem pole olukord ka ehitussektoris: finants- ja ehitusmaterjalide kõrged kulud ning tööjõupuudus mõjutavad sektorit rängalt.

Üldine majanduslik olukord on jätkuvalt pingeline. Eksperdid ennustavad, et maksejõuetusjuhtumite arv kasvab jätkuvalt ning võlausaldajate valmisolek restruktureerimismeetmeid toetada väheneb üha enam. Uus algus maksejõuetuse kaudu, mis kunagi võis pakkuda väljavaateid, muutub paljude ettevõtete jaoks üha ebatõenäolisemaks.

Tulevikku vaadates on järgmised kuud kriitilise tähtsusega, et näha, kas suundumused jätkuvad või on eluaseme lootust ja majanduskasvu. Siin saavad määravaks nii ettevõtlussektori koosseis kui ka edasised arengud tööstuses ja teenindussektoris.