Iraan äärel: majanduskriis ja sõda ähvardavad riigi lõhestada!

Iraan äärel: majanduskriis ja sõda ähvardavad riigi lõhestada!

Olukord Iraanis on viimastel päevadel dramaatiliselt halvenenud. Nädal tagasi alustas Iisrael sõjalist rünnakut Iraani rajatiste vastu, millel on olnud palju mõjusid riigile ja selle elanikele. Need rünnakud olid suunatud nii sõjalistele rajatistele kui ka Iraani vastuolulisele tuumaprogrammile. Eriti mõjutatud on suured nafta- ja gaasitootmiskohad, sealhulgas South Parsi gaasimaardla ja Asaluyehi rafineerimistehas, mida pommitati. FAZ teatatud.

Nende rünnakute vahetu mõju oli Iraani riaali järsk langus, mis langes esialgsete rünnakute ajal 18 protsenti. Destabiliseeritud valuuta stabiliseerimiseks on valitsus keelanud valuutakaubanduse ja veebisaitidel ei ole enam lubatud kuvada dollarite või krüptovaluutade hinnateavet. Lisaks üritab Iraani keskpank aktsiaturul seisaku ajal vastu seista võimalikule kapitali väljavoolule. Riigi tanklates toimub bensiini normeerimine, mis toob kaasa pikki järjekordi ja pingestab veelgi niigi pingelist majanduskliimat.

Majanduslik viletsus ja jätkuvad sanktsioonid

Iraani niigi viletsat majandusolukorda halvendavad need relvakonfliktid. Enne sõda võitles riik üle 35-protsendise inflatsioonimääraga; Vaesus ja kahanev keskklass on päevakord. Elanike elutingimusi halvendab ka sage elektri- ja veepuudus. Lääne sanktsioonid, mis on alates 2018. aastast Trumpi administratsiooni ajal intensiivistunud, on avaldanud Iraani majandusele tõsist survet. Eelkõige mõjutasid meetmed tugevalt naftaeksporti, mis on riigi kõige olulisem sissetulekuallikas, kuigi Hiina kui peamine ostja saab aidata vaid piiratud määral.

Kuid kriisis ei ole süüdi ainult sanktsioonid. Korruptsioon ja halb juhtimine on veelgi nõrgestanud riigi majandusstruktuure, nagu näitab teekaubandusettevõtte Debsh ümber puhkenud skandaal. Samuti räägitakse, et sanktsioonidest võidavad riigiga seotud ettevõtted, eraettevõtted aga kannatavad tagajärgede all. Vaatlejad näevad riigi tulevikuväljavaateid sünge: oodata on sügavat majanduskriisi ja paljud skeptikud mõtlevad, kas sanktsioonid võivad ka tegelikult viia valitsuse ümbermõtlemiseni. Näited sellistest riikidest nagu Kuuba ja Venezuela näitavad, et sanktsioneeritud režiimid sageli ei loobu troonist ega kaldu kõrvale.

Poliitiline ja sotsiaalne olukord

Samal ajal on sisepoliitiline olukord Iraanis märgatavalt halvenenud. Bundestagi asepresident ja roheliste partei poliitik Omid Nouripour hoiatab Iraani ja Iisraeli konflikti võimaliku eskaleerumise eest, millel võivad olla saatuslikud tagajärjed kogu piirkonnale, sealhulgas Iisraelile. Ta kirjeldab olukorda kui võimalikku "põlengut" ja nõuab, et kõik osapooled rakendaksid maksimaalset vaoshoitust, et murda vägivallaspiraal ja kaitsta tsiviilelanikkonda. Eriti tsiviilelanikkond kannatab pingelise olukorra all, kuna üleriigiline kütuse- ja põhivarude nappus.

Rahutused elanikkonna seas kasvavad. Paljud üritavad Teheranist lahkuda, samas kui Iraani juhtkond on võtnud vähe tsiviilkaitsemeetmeid. Puuduvad õhualarmid ja õhurünnakute varjupaigad ning inimesed elavad pidevas ebakindluses, samas kui režiimivastast kliimat suruvad veelgi alla vahistamised ja interneti sulgemised.

Rahvusvahelises kontekstis kutsusid peamised välisministrid, sealhulgas Saksamaa Johann Wadephul, Iraani naasma eeltingimusteta läbirääkimistele tuumaprogrammi üle. Seda toetasid ka G7 liidrid, kes andsid mõista, et Iraanil ei tohiks olla juurdepääsu tuumarelvadele.

Iraani katastroofiline majanduslik ja sotsiaalne olukord on endiselt kuum teema. Eksperdid suhtuvad skeptiliselt sellesse, kas välissanktsioonid viivad tõesti Iraani poliitilise käitumise muutumiseni või viib surve selleni, et režiim tugevdab veelgi oma kontrolli kodanikuühiskonna üle. Jääb küsimus, mis saab riigi jaoks edasi ja millised tagajärjed on konfliktil piirkonnale.