Putini maksuplaanide kriitika: Väikeettevõtted ohus!

Putini maksuplaanide kriitika: Väikeettevõtted ohus!

Venemaa majandusolukorda iseloomustavad pidevad segadused ning viimased arengud näitavad selgelt, kui tõsiseltvõetavad on Kremli rahandused. Kuna 2025. aasta eelarves on märkimisväärne 5,7 triljoni rubla suurune puudujääk, plaanivad Venemaa võimud suuri maksutõususid, millel on riigi ettevõtetele kaugeleulatuvad tagajärjed. Vladimir Putini meetmed rahanduse stabiliseerimiseks kohtavad äriliitude ja ettevõtete esindajate suurt vastuseisu. Väikeettevõtete lobitöörühma juht Sergei Borisov nimetab plaane "šokiks kõigile väikeettevõtetele" ja hoiatab aeglase, kuid tohutu mõju eest väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Eriti kriitiliselt suhtutakse kavandatavasse käibemaksukohustuse kehtestamisse ettevõtetele, mille aastakäive on üle 10 miljardi rubla. Lisaks soovitakse maksusoodustustest välja jätta IT-ettevõtted, mis veelgi teravdab niigi pingelist olukorda ettevõtlussektoris. Maksutõusud puudutavad üle 700 000 ettevõtja, s.o Venemaal iga kümnendiku. Enam kui 11 000 ettevõtjat hõlmanud küsitluses ütles kolmandik, et nad lõpetavad maksutõusude korral oma ettevõtte. See tekitab küsimusi, mis saab ettevõtlusest Venemaal, sest iga neljas vastaja plaanib ka töötajaid koondada, mis võib niigi raskustes majandusele täiendavaid pingeid tekitada.

Maksutõusud ja nende tagajärjed

Valitsuse plaanid ei sisalda ainult eelpool mainitud meetmeid, vaid ka üldist ettevõtte tulumaksu tõstmist – ettevõtte tulumaksu määr peaks tõusma 20 protsendilt 25 protsendile. Järk-järgult tõstetakse ka tulumaksu, mis paneb lisakoormuse eelkõige suuremapalgalistele. Sissetulekud vahemikus 5 kuni 20 miljonit rubla (umbes 51 000 kuni 206 000 eurot) tõusevad 15 protsendilt 18 protsendile, samas kui 50 miljoni rubla või enama tulu puhul kehtib kõrgeim 22-protsendiline maksumäär. Need maksutõusud on Putini valitsuse ajal suurimad ja koguvad hinnanguliselt 27 miljardit eurot aastas.

Valitsus põhjendab suurendamist tohutute puudujääkidega, mis on tekkinud pärast Ukraina sõja algust. Ministeeriumid on leidnud, et valitsuse kulutused on ületanud tulusid alates 2022. aasta veebruarist. Aastatel 2022 ja 2023 on puudujääk kokku umbes 68 miljardit eurot ning riikliku heaolufondi reservid on kahanenud ligikaudu poole võrra, nii et praegu on saadaval vaid umbes 50 miljardit eurot. Neid reserve on kasutatud eelarvepuudujäägi katmiseks, mis on eriti murettekitav kriisi süvenemise korral.

Ettevõtjad on mures

Ettevõtjate mure on mõistetav. Stuudioomanik Irina Pankratova kritiseerib maksutõusu kui ebaõiglust, oma muret avaldab ka toidupoe omanik Sergei Pahhomov. Tema ettevõtete kasvavad kulud ja elujõulisus on ohus. Ettevõtlusliidud hoiatavad, et maksutõusud tabavad eelkõige väikeettevõtteid, mis võivad lõppkokkuvõttes seada ohtu Kremli maksutulu. Need arengud toovad esile Venemaa majanduse hapruse ja ebakindluse, millega ettevõtjad lähikuudel silmitsi seisavad.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Kremli ees seisavad tohutud väljakutsed. Kuigi maksutõusud on juba päevakorral, jääb üle oodata, kuidas mõjutatud ettevõtted nendele ilmsetele koormustele reageerivad. Väikeettevõtete omanikele avaldatav surve võib lõppkokkuvõttes viia paljude ettevõtete sulgemiseni ja sellel võivad olla täiendavad negatiivsed tagajärjed majandusele. Kremli lähiaastate plaanid näivad sünged ja ilma õigeaegse korrigeerimiseta võib see tähendada paljude väikeettevõtete lõppu.