Baden-Württemberg digiteerib ajalugu: salajased kaardid ja palju muud!

Baden-Württemberg digiteerib ajalugu: salajased kaardid ja palju muud!

Ajalugu saab lähedalt kogeda Baden-Württembergi riigiarhiivis, sest siin digiteeritakse dokumente keskajast kuni koroonaperioodini. Praegu on käimas suur skaneerimisprotsess, mis hõlmab ka tähelepanuväärset 400-leheküljelist raamatut 17. sajandist. Marcella Mülleril on käsil õrna pärgamendi digiteerimine, mis võtab hinnanguliselt kuus tundi. Läheduses töötab Alain Thiriet salaja märgistatud sõjalisel kaardil aastast 1917, mis kirjeldab üksikasjalikult Saksa ja Prantsuse vägede marssisuundi I maailmasõja kevadpealetungil. Riigiarhiivi peaarhiivi osakonnajuhataja dr Thomas Fritz näeb ajaloolisi paralleele praeguste konfliktidega, nagu sõda Ukraina vastu, tõsise hoiatusena tuleviku jaoks.

Kas teadsite, et riigi põhiarhiivi vanim dokument pärineb aastast 814? Arhiivis olevad riiulid on muljetavaldavad 175 kilomeetrit ja dokumente on plaanis veel 150 kilomeetrit. Tänu äsja vastu võetud riigiarhiiviseadusele edeneb digiteerimine veelgi. Riigiarhiivi president prof dr Gerald Maier kirjeldas seda protsessi kui demokraatlikku tegu – viisi, kuidas tõhusalt tõrjuda võltsuudiste levikut. Meelelahutust jagub ka kultuuri näol: arhiivis on oma koha leidnud särav kuldne väljakutsekarikas, mida kunagi Lothar Späthi ametiajal ministrite jalgpalliturniiril jagati. Aastatel 1980-2019 toimunud turniir taasaktiveeritakse järgmisel aastal uue nimetuse MP-Cup all.

Digitaliseerimisprojektide mitmekesisus

Kuid see pole veel kõik! Riigiarhiivist sai ka sissevaateid 3D-digiteerimise maailma. Digitaalselt jäädvustati 1954. aasta MM-koondise minijalgpallisaabas, nagu ka viimase Württembergi kuninga Wilhelm II jalutuskepp. See on isegi sarvedest tehtud! Digimaailma leidsid tee ka isiklikud esemed, nagu Badeni viimase presidendi Leo Wohlebi käekell ja silindrimüts või püstolid, mis olid ette nähtud kuningas Wilhelm I ebaõnnestunud mõrvakatse jaoks 1861. aastal.

3D-digiteerimine on kasulik mitte ainult ajalooliste esemete jaoks, vaid ka mitmesugustes valdkondades, nagu tööstus ja tervishoid. See tehnoloogia võimaldab salvestada keerulisi objekte kõrgeima kvaliteediga ning tagab, et digitaliseerimislainest saavad kasu ka erateadlased ja teadlased. Tehisintellektil on selles keskne roll, kuna see arvutab välja optimaalsed kaameraasendid, et luua muljetavaldavad 3D-mudelid.

Pilk tulevikku

Riigiarhiiv vaatab tulevikku muljetavaldavate plaanidega: päevakorral on kaitstud virtuaalne lugemissaal ja tehisintellekti kasutamine Sütterlinschrifti tõlkimisel. See tähendab, et arhiiv teeb hüppe tulevikku mitte ainult arhitektuurselt, vaid ka digitaalselt. Need arengud näitavad, et ajalugu ei saa mitte ainult säilitada, vaid seda saab ka aktiivselt kogeda.

Riigiarhiiv on seega midagi enamat kui lihtsalt vanade dokumentide hoidla - see on eluruum, mis annab ajaloole koha digiajastul ja pakub samal ajal kodanikele ligipääsu väärtuslikule teabele. Nii et kui arvate, et arhiivitöö on igav, siis eksite väga! Külastage riigiarhiivi ja saage inspiratsiooni selle meid kõiki otseselt puudutava institutsiooni mitmekesisusest ja tulevikku suunatud olemusest.