Umbes 20 000 külalist tähistas Red Village Festivalil unustamatut nädalavahetust!

Umbes 20 000 külalist tähistas Red Village Festivalil unustamatut nädalavahetust!

Rottendorfi kohal hõljub tuntav ajaloo ja kogukonna hõng, sest eelmisel nädalavahetusel toimus seal kauaoodatud külaaken. Punased klubid tähistasid deviisi “500 aastat talurahvasõda – kloostri torm” all koos külalistega lähedalt ja kaugelt. 1993. aastast seda festivali korraldanud külapeo toimkond võttis vastu kokku ligikaudu 20 000 külastajat. See mitte ainult ei anna sündmusele tähendust, vaid tõmbab kokku ka kohalikku kogukonda.

Kahepäevane festival algas traditsioonilise kirbuka ja kirbuturuga, mis oli tõeline soodsate jahtijate paradiis. Umbes 250 edasimüüjat esitles oma kaupu, alates vanadest raamatutest ja lõpetades kannu ja mänguasjadega. Kell 10 ühines külarahvas ajalooliste seltskondadega pidulikult, muljetavaldav vaatepilt, mis köitis nii noori kui ka vanu.

Dramaatiline tükk laval

Festivali keskpunktiks oli vabaõhulava, kus külapeorühm esitas teose “500 aastat talurahvasõda – kloostritorm”. See räägib maarahva rahulolematusest 1525. aastal ja talupoegade ülestõusust võimude vastu. Andekate kohalike näitlejate lavastatud lavastus viis vaatajad läbi liigutava loo segadustest, vahistamistest ja puudusest. Dramaatilised keerdkäigud ei köitnud mitte ainult ajaloohuvilisi.

Mõlemal festivalipäeval lõid ülemeeliku õhkkonna bändid, miimid ja tantsurühmad. Väikestele külalistele ootasid ees mustkunstnikud ja muinasjututeatrid, mis ajasid lastel silmad särama. Laupäeva õhtul olid tänavad ja õlleaiad korralikult täis, sooloartist “King Ralf” ja ansambel “iNDIKTA” kütsid rahvast kuumaks, hea tuju muudkui pulbitses.

Kultuurisündmused ja pidulik õhkkond

Pühapäev algas traditsiooniliselt piduliku jumalateenistusega Püha Verena kloostrikirikus. Seejärel kolisid käsitöölised ja ajaloolised kollektiivid kloostrihoovi ja esitlesid traditsioonilisi tehnikaid. Imestunud nägusid tekitas ka värvikas paraad umbes 350 vanaautoga.

Kloostrikirikus olid ka Norrast pärit meeskoori “Bel Chorus” muljetavaldavad kontserdid, mis rõhutasid, kui suur kultuur oli ürituse keskmes. Külastajad pidid tasuma päeval kaks eurot ja õhtul kolm eurot teekasutustasu, millest saadud tulu aitas katta festivali kulusid.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et külapidu ei olnud mitte ainult majanduslik edu, vaid näitas taas, kui olulised on traditsioonid ja kuidas need võivad kogukonda tugevdada. Teine esimees Matthias Piest avaldas tunnustust rohketele abilistele ja avaldas heameelt, kui rahulik pidude aeg möödus. Ja ilm? Nagu külapeole kohane, oli see lihtsalt ideaalne.