Säästmine fookuses: Michael Fritz intressimäärade ja tulevikuvõimaluste kohta!

Säästmine fookuses: Michael Fritz intressimäärade ja tulevikuvõimaluste kohta!

5. novembril 2025 vaatlevad inimesed Saksamaal ja Austrias kodanike säästmiskäitumist – teema, mis on viimastel nädalatel eriti tähelepanu pööratud. Intervjuus Kreissparkasse Böblingeni tegevjuhi Michael Fritziga selgub, et sakslased on loomult ettevaatlikud ja eelistavad fikseeritud intressimäärasid spekulatiivsele lähenemisele. Eriti huvitav on see, et 27.-31.oktoobrini toimunud ülemaailmset säästmisnädalat tähistati paljudes pankades, kus lapsed tõid oma hoiupõrsasid ja said kingitusi. Fritz kirjeldab seda iga-aastast tippsündmust kui ühist sündmust, mis edendab noorema põlvkonna finantsharidust.

Aga mida "säästmine" tegelikult tähendab? Keeleportaali Wiktionary andmetel pärineb sõna „varu” kesk-hollandi juurtest ja on sajandite jooksul arenenud terminiks, mis tähendab „jätma puutumata” või „jätma alles”. Sünonüümid nagu "ontzien" näitavad, et säästmine seisneb sageli raha või ressursside nutikas kinnipidamises. Igapäevases kasutuses annab see võimaluse varuda hilisemaks, olgu selleks siis uus auto või isiklikud unistused.

Ülemaailmne säästupäev ja selle tähendus

Ülemaailmne säästupäev, mis asutati 1924. aastal, tähistas 2023. aastal 100. aastapäeva järel 2024. aastal oma teist aastapäeva. Seetõttu on see iga säästja kalendris oluline sündmus. Riigipanga president Martin Kocher rõhutab finants- ja majandusalaste teadmiste tähtsust, eriti majanduslikult segastel aegadel. Huvitaval kombel näitab uuring, et kaks kolmandikku vastajatest leidis, et ülemaailmne säästupäev ei mõjutanud nende säästmiskäitumist. Sellegipoolest on umbes 30 protsenti sellistel aktsioonipäevadel rohkem seotud finantsteemadega ja näitavad seega üles kasvavat huvi rahateemade vastu.

Austrias keskendutakse eelkõige säästukontodele, mis on endiselt väga populaarsed peaaegu 80 protsendi elanikkonna seas. Vaatamata piiratud võimalusele inflatsiooni kompenseerida, eelistavad paljud siiski seda klassikalist säästmisviisi. Seevastu huvi väärtpaberite ja fondide vastu kasvab jätkuvalt – 2015. aasta 28 protsendilt tänaseks peaaegu 40 protsendini. Oma jälje on siia jätnud ka Euroopa Keskpanga (EKP) hiljutised intressitõusud.

Intressimäärade hetkeolukord ja väljavaated

EKP on alates 2023. aastast tõstnud baasintressimäära 0-lt 4,5 protsendile ega plaani 2025. aastaks vähemalt seni täiendavaid intressikärpeid. Hoiuse intressimäär on praegu alates 2025. aasta juunist kaks protsenti, nii et hoiustajad saavad oma hoiustest veidi rohkem kasu. Ekspertide hinnangul tõusis digitaalsete pakkumiste üleööhoiuste keskmine intressimäär 2023. aasta lõpus 1,376 protsendini. Võrdluseks on filiaalide pakkumiste intressimäär 0,483 protsenti.

Üheaastase kohustuse puhul näivad 2023. aasta lõpu intressimäärad juba julgustavad, digiteenuste puhul 2,847 protsenti ja kontoripakkumiste puhul 2,668 protsenti. Jääb üle loota, et need muudatused avaldavad püsivat mõju ka säästmiskäitumisele. Säästjatel on seega hea teada jooksvate arengute kohta ja vajadusel oma säästmiskäitumist kohandada.

Üldiselt jääb säästmise teema majandusdiskursuse aktuaalseks punktiks. Ees ootavad põnevad ajad, mis on ühtlasi hea võimalus igaühel oma rahaline tulevik enda kätesse võtta.

Loe lähemalt Michael Fritzi asjatundlikkusest ning hetke säästmistrendidest Saksamaal ja Austrias artiklitest alates szbz.de, Vikisõnastik ja kleinezeitung.at.