Koduloolane Kraft uurib Dobele ajalugu Lätis

Koduloolane Kraft uurib Dobele ajalugu Lätis

Dobelist pärit koduloolane Bernhard Kraft on asunud põnevale teekonnale Lätti, täpsemalt võluvasse Dobele linna, mis asub Riiast umbes 70 kilomeetrit edelas. Seda ajaloolist linna mainiti dokumentides juba 1254. aastal ja selle nimi on tõenäoliselt tuletatud semigali sõnast "duobe", mis viitab selle asukohale orus. Kraft uuris piirkonda, keskendudes eelkõige baltisaksa ajaloole, mis ulatub tagasi keskaega. Kuidas Schwarzwaldi sõnumitooja aruannete kohaselt sai tema teekond alguse Leedus Klaipedast, kunagisest Memelina tuntud paigast, mis on rikas ajaloolise tähtsusega.

Klaipedas ei külastanud Kraft mitte ainult selliseid vaatamisväärsusi nagu Ännchen von Tharau monument, vaid ka muljetavaldava looduse poolest tuntud Kura sääre rahvusparki. Dobelesse jõudes kandis ta uhkelt Dobeli T-särki ja vahetas infot kohaliku turismibüroo töötajatega. Tema uurimistööd viisid ta 1335. aastal ehitatud ordulossi varemete juurde, mille Rootsi hävitas Põhjasõja ajal 1710. See ordulinnus oli oluline semigallide vastupanuvõimeks sunniviisilise ristiusustamise vastu, mis on piirkonna ajaloo verstapost.

Baltisakslaste tähtsus

Baltisakslaste ajalugu on rikas ja keeruline. Kuni 18. sajandi lõpuni samastasid sakslased Kuramaal, Semigal, Liivimaal ja Eestis end eelkõige oma piirkondadega. Geopoliitilised murrangud, eriti territooriumide annekteerimine Vene impeeriumi poolt 1795. aastal, tõid baltisakslastes kaasa tugevama ühtekuuluvustunde. See areng leidis väljenduse 19. sajandil, mil haritud keskklass tekkis poliitilise jõuna ja termin “baltisakslased” sai populaarseks. Kuidas edasi Vikipeedia võib lugeda, esimesed sakslased tulid Balti riikidesse 12. sajandi lõpust Saksa idaasula osana.

Suurem osa saksa keele kõnelejaid piirdus keskklassi ja kõrgema klassiga, samas kui neid ei moodustanud kunagi üle 10% kogu elanikkonnast. Vaatamata väikesele arvule olid nad paljudes linnades suurim rühm. Ajalooliselt oli baltisakslastel tugev side luteri kirikuga, mida tugevdas reformatsioon. Pärast Põhjasõda 1721. aastal toimus aga venestamine, mis pani Saksa identiteedi surve alla. Neid teemasid käsitleb ka Carl Schirreni arhiiv, mis säilitab olulist baltisakslaste ajaloo arhiivimaterjali ja pakub seeläbi sissevaateid baltisaksa ühiskonna sotsiaalsesse diferentseerumisse. See on sisse lülitatud DB Kulturwerk selgelt.

Krafti ja Woldemar von Harffi villa

Krafti uurimistöö keskseks punktiks on kuurortarsti Woldemar von Harffi villa, mis valmis Dobelis 1907. aastal. 1869. aastal Blagoveštšenskis sündinud Von Harffil olid tihedad sidemed Lätiga. Tema pere kolis 1880. aastal Kaasanisse, kus tema vend Georgi sai tsaari valitsuskomisjoni. Woldemar von Harff õppis Saksamaal arstiteadust ja tuli Dobelisse 1905. aastal. Hoolimata pühendumusest ja pingutustest oli tal rahalisi raskusi, mistõttu kolis ta 1911. aastal Chemnitzi, et avada seal uus arstipraksis.

Selle ajaloolise piirkonna ja selle ajaloo uurimine on endiselt väga aktuaalne, et mõista baltisakslaste mõju Läti ja kaugema kultuurimaastikule. Bernhard Krafti pühendumus näitab, et kunagi pole liiga hilja oma ajalugu uurida ja seda elus hoida.