Uus tööstusliku elektri hind: kes võidab ja kes kaotab Saksamaal?

Uus tööstusliku elektri hind: kes võidab ja kes kaotab Saksamaal?

Arutelu tööstuslike elektrihindade üle Saksamaal on viimastel nädalatel hoogu saanud ja on tihedalt seotud väljakutsetega, mida kodumaine tööstus praegu ületama peab. Föderaalne majandusminister Katherina Reiche (CDU) teatas, et selline hind kehtestatakse 2000 energiamahukale ettevõttele keemia-, terase- ja põhimaterjalide tööstuses alates 1. jaanuarist 2026. See on reaktsioon ülikõrgetele elektrikuludele ja sellega kaasnevale töökohtade kadumisele paljudes Saksamaa tehastes. Kuid nagu teatab berliner-zeitung.de, on ka sellele plaanile vastamisi arvestatav.

Teine tähelepanu on suunatud DAX-i ettevõtetele. Sellised ettevõtted nagu BASF, Thyssenkrupp, Salzgitter AG ja Heidelberg Materials võiksid sihttoetustest kasu saamiseks oma taskutesse kaevata. Näiteks BASF-il on üle 50% aktsiatest välisfondide, sealhulgas riiklike investorite käes. Kriitikud kardavad, et keskmise suurusega ettevõtted ja tarnijad võivad lahkuda tühjade kätega. Need ettevõtted, mis sageli moodustavad Saksamaa majanduse selgroo, ähvardavad lühendada tööaega või isegi sulgeda. Holger Lösch BDI-st rõhutab, et energiamahukale tööstusele on hädasti vaja leevendust, kuid samas kutsub ta üles ka struktuurireformidele pikaajalise lahenduse leidmiseks.

Konkurentsivõime ja töökohad

Kõrge elektrihinna olukord seab ohtu Saksamaa tööstuse konkurentsivõime, mida IG Metall hoiatustes ka rõhutab. See eeldab kümnete tuhandete töökohtade kadumist, kui konkurentsivõimelisi energiahindu ei suudeta tagada. Seetõttu tervitavad nii IG Metall kui ka Saksa Tööstuste Liit sellesuunalisi arenguid. See muutub eriti huvitavaks, kui mõelda, et EL-i Komisjon peab selle veel heaks kiitma, kuna tegemist on abivormiga. Eelseisvatel läbirääkimistel on kiire heakskiitmine ellujäämiseks ülioluline.

6. novembril kantseleis toimunud terase tippkohtumine, mida juhtis kantsler Friedrich Merz, tõi kokku võtmeisikud. Lisaks föderaalmajandusministrile Katherina Reichele olid kohal ka asekantsler Lars Klingbeil (SPD) ja terasetööstuse esindajad. Peamisteks teemadeks olid vastupanuvõime, kaubandussuhted ja loomulikult pakkuvad energiahinnad. See näitab, et poliitika ja tööstuse vaheline tugev koostoime on vajalik selleks, et eelseisvatest väljakutsetest koos üle saada.

Pikaajalised perspektiivid ja lahendused

Tööstusliku elektrihinna spetsiifilise struktuuri osas on aga veel lahtisi küsimusi. Varasemad kaalutlused ulatusid kõnealuste ettevõtete puhul viiest sendist kilovatttunni kohta. Need riiklikud toetused võivad föderaalvalitsusele maksta kuni 1,5 miljardit eurot aastas, mis kaetakse kliima- ja transformatsioonifondist. On üksmeelel, et ettevõtetele on vajalik vähese bürokraatiaga regulatsioon, et toetuste kasutamise tõendamine ei muutuks lisakoormaks.

Keemiatööstus peab end süsteemselt oluliseks ja nõuab energiakulude püsivat vähendamist. BASF ja teraseliit väljendavad aga kavandatavate meetmete suhtes skepsisega ning eeldavad elektrihinna kompenseerimise kavandamist. Seetõttu jääb üle oodata, kuidas areneb arutelu toetuste õigluse ja vastutuse üle tööstuse asukoha eest. Läbirääkimised Euroopa Komisjoniga on lõppfaasis ja tööstus ootab põnevusega, millised lahendused lõpuks lauale tulevad.