Koolikiusamine: õpilaste õuduskogemused on šokeerivad!

Koolikiusamine: õpilaste õuduskogemused on šokeerivad!

Psühholoogiline vägivald ja kiusamine on teemad, mis meie koolidele üha enam survet avaldavad. Saksamaa õnnetusjuhtumite sotsiaalkindlustuse (DGUV) praeguse uuringu kohaselt on olukord koolides viimastel aastatel oluliselt pingelisemaks muutunud. Rohkem kui pooled üldkoolides küsitletud enam kui 1000 õpetajast teatasid psühholoogilise vägivalla sagenemisest õpilaste seas. Eriti murettekitav on see, et umbes 44 protsenti õpetajatest on märganud füüsilise vägivalla sagenemist, samas kui peaaegu pooled küsitletutest kuulevad sageli solvanguid, solvanguid ja halvustamist. Need ei ole tühiasjad, need on reaalajas aruanded õpetajatelt, kes töötavad piirkonnas, mida peeti sageli meie laste jaoks "turvaliseks ruumiks".

Šokeeriv näide on 16-aastane Sarina, kes on teises klassis käimisest saadik olnud massiliste kiusamisrünnakute all. Ta pidi kooli vahetama kokku viis korda, sest arutelud vanemate ja koolijuhtidega ei avaldanud mõju. Üks juhtum oli eriti šokeeriv, kui klassikaaslased teda vastu kappi lükkasid. Positiivne häälestuslüliti selles loos on see, et Sarina leidis pärast erakooli kolimist lõpuks rahu. Ta on kogunud sotsiaalmeedias suure jälgijaskonna üle 150 000 TikToki jälgijaga, kus ta seisab silmitsi ka vaenu õhutavate kommentaaridega, kuid on välja töötanud strateegiad nendega toimetulemiseks. Nende sõnum on selge: kiusamist tuleb võtta tõsiselt ja inimesed, kes on selliste juhtumite tunnistajaks, ei tohiks silmi kinni pigistada.

Numbrid räägivad enda eest

PISA 2022 uuring näitab murettekitavaid arve: 20 protsenti 15-aastastest õpilastest väidab, et neid mõjutab haigus vähemalt paar korda kuus. 7 protsenti teatas, et neid kiusatakse väga sageli. Teine, laiem OECD raport illustreerib, et mõnes Euroopa riigis on peaaegu pooled õpilastest kogenud sagedast kiusamist, siin on ka Saksamaa kohta käivad arvud. Statista küsitlusest selgub, et kiusamise teema pole tõsine teema mitte ainult siin riigis, vaid ka kogu Euroopas. Selle probleemi vajalik teadvustamine on oluline samm muutuste algatamisel.

Küberkiusamisele keskendumine paljastab ka murettekitavaid suundumusi. Põhjalik WHO uuring, milles analüüsiti 44 riiki, näitab, et umbes 15 protsenti noortest on kogenud küberkiusamist. Trend on tõusev, mis seab ühiskonnale täiendavaid väljakutseid. Täpsemalt on statistika näidanud, et kasvu on täheldatud nii poiste kui tüdrukute seas. Kuna 12 protsenti noortest tegeleb aktiivselt küberkiusamisega, on surve selles valdkonnas tegutsemiseks tohutu.

Vajadus tegutseda ja väljavaadet

Niisiis, kuidas saame tõhusalt võidelda koolikiusamise vastu? Eksperdid nõuavad kiireid meetmeid emotsioonide reguleerimise parandamiseks ja noorte positiivsete sotsiaalsete suhtluste edendamiseks. Uuele õppeaastale vaadates on piiride seadmine ja turvalise keskkonna loomine nii õpetajate, lapsevanemate kui ka õpilaste ülesanne. Küsimus ei ole mitte "kas", vaid "kuidas" – kuidas saaksime koos teha paremat koolikeskkonda.

Võtame kokku faktid: koolikiusamine on koolides tõsine väljakutse. Mõjutatud õpilaste, nagu Sarina, hääled muudavad olukorra käegakatsutavaks. On ülioluline, et nii ühiskond kui ka poliitika pööraksid sellele küsimusele rohkem tähelepanu. Need hääled tahavad olla kuulda selgelt ja võimsalt ning nõuavad muutust. Ainult nii saab koolikeskkond muutuda paremaks kohaks – igaühe jaoks.