Traagiline kaotus: spordisaatejuht Ulli Potofski suri leukeemiasse
Spordisaatejuht Ulli Potofski suri leukeemiasse 3. augustil 2025. Plaanilist luuüdi siirdamist ei õnnestunud teha.

Traagiline kaotus: spordisaatejuht Ulli Potofski suri leukeemiasse
3. augustil 2025 suri leukeemia tagajärjel tuntud spordisaatejuht Ulli Potofski. Tema elukaaslane Nadja Bogdanovic kinnitas seda ajakirjale “Bunte”. Alles juuli lõpus sai Potofski kauaoodatud uudise, et luudoonorite andmebaas on leidnud sobiva doonori. Luuüdi siirdamine – potentsiaalselt elupäästev protseduur – pidi algselt toimuma 1. augustil Esseni ülikooli haiglas. Kahjuks tuli vastuvõtt edasi lükata, sest doonor oli puhkusel ja uus vastuvõtt oli plaanitud alles augusti keskpaigas.
Diagnoosi sai Potofski mai keskel pärast seda, kui ta oli arstist sõbralt vereanalüüsi teinud. Ta oli juba kevadel teatanud märkimisväärsest kaalulangusest ja üldisest nõrkusest. Kohe pärast diagnoosi alustas ta keemiaravi, et peatada haiguse agressiivne progresseerumine.
Luuüdi siirdamine: lootusekiir haigetele
Luuüdi siirdamist (BMT) peetakse verevähiga, näiteks leukeemia või lümfoomiga patsientide üheks viimaseks lootuseks. Selle ravi käigus eemaldatakse tüvirakud luuüdist, filtreeritakse ja tagastatakse patsiendile, et asendada kahjustatud luuüdi tervete rakkudega. See meetod on oluline mitte ainult vähi, vaid ka healoomuliste haiguste, nagu talasseemia ja aplastiline aneemia, nagu näiteks Medigence esitatud terviklikus aruandes.
Luuüdi siirdamist on kahte peamist tüüpi: autoloogne ja allogeenne. Autoloogses siirdamises kasutatakse oma keha tüvirakke, allogeense siirdamise puhul aga doonori terveid rakke – olenemata sellest, kas nad on sugulased või mitte. Plaanitud allogeenne siirdamine oleks andnud Potofskile võimaluse asendada oma kahjustatud luuüdi tervete rakkudega, mis hiljuti leiti luudoonori faili abil.
Pärast seda, kui ta juulis näitas üles optimismi ja võttis haiglas viibimise ajaks kaasa oma klubivärvides Schalke rätikud, näis saatus talle kiiresti teistsuguse tee planeerivat. Potofski selge soov oli, et tema urnimatmine toimuks “Schalkeri fänniväljakul”, vaid kahe kilomeetri kaugusel areenist. See näitab veel kord, kui tihedalt olid põimunud tema kirg klubi vastu ja isiklik elu.
Lõplik hüvastijätt
Kurbust Ulli Potofski pärast on tunda jalgpalliüldsuses ja kaugemalgi. Tema viimane soov saada maetud Schalkeri fänniväljakule räägib sügavast sidemest, mis tal oma klubiga oli. Urnimatused on kavas peagi ja see toob kindlasti kokku palju fänne, et koos lõplikult hüvasti jätta.
Diagnoosimise ja planeeritud siirdamisprotseduuri vaheline aeg on sageli haiguse kulgu määrav. Sellised patsiendid nagu Potofski väärivad kiiret ja piisavat arstiabi, et suurendada nende ellujäämisvõimalusi. BMT väljakutseid ei tohiks alahinnata: sellised riskid nagu transplantaat-peremeeshaigus (GVHD) või aneemia muudavad selle protsessi veelgi keerulisemaks. Kuid nagu Potofski eluvaade näitab, võib lootus sageli olla võimas motivatsioon.
Kuigi lõplik hüvastijätt on raske, jääb suure spordisaatejuhi ja -fänni pärand inimeste mällu elavaks. Tema panust spordisse ja rõõmu, mida ta paljudele tõi, ei unustata, kui kogukond leinab tema lahkumist, meenutades väljakutseid, mida kogevad paljud leukeemia ja teiste verehaigustega inimesed.