500 aastat talurahvasõda: Glatt tuletab meile meelde ülestõusu ja selle mässulisi!

500 aastat talurahvasõda: Glatt tuletab meile meelde ülestõusu ja selle mässulisi!

26. oktoobril 2025 avaneb Glattis tähelepanuväärne näitus, mis on pühendatud suurimale ülestõusule enne Prantsuse revolutsiooni: 1524/25 talurahvasõjale. See ajalooline konflikt, mida iseloomustasid sotsiaalsed raskused ja õigluse tagaajamine, ühendas põllumehed, käsitöölised ja tavakodanikud, kes tõusid üles feodaalse despotismi vastu. Glatti lossi kultuuri- ja muuseumikeskuses olev näitus näitab ülestõusu liigutavaid sündmusi ja keskseid tegijaid, et äratada ellu sajanditevanust ajalugu. Saade on vaadatav 1. veebruarini 2026 ja tasub pilk peale visata.

Sebastian Lotzer on üks ülestõusu silmapaistvamaid isiksusi. 1490. aastal Horbis sündinud Krämer oli otsustav mängija ja teda peetakse „Kaheteistkümne Švaabimaa talupoegade artikli” juhtivaks autoriks. Need esimesed kirjalikud nõuded inimõiguste ja kodanikuvabaduste kohta Euroopas avaldati 1525. aasta veebruaris ja nõudsid muuhulgas kogukondade õigust valida oma pastorit ja kogukonna metsade tagastamist. Eriti tähelepanuväärne on see, et 25 000 eksemplari tiraažiga artiklid levitati tänu tolleaegsele uut tüüpi raamatutrükile kiiresti ja odavalt. Wikipedia teatab, et artiklite originaaldokumenti hoitakse Memmingeni linnaarhiivis.

Põllumeeste nõudmised

„Kaksteist artiklit” hõlmavad mitmeid olulisi probleeme. Lisaks pastorite valikuvabadusele nõudsid nad väikese kümnise kaotamist ja kohustusliku tööjõu piiramist. Need nõudmised väljendavad selgelt põllumeeste rahulolematust olemasolevate tingimustega, mida iseloomustasid kõrged maksud ja ebaõiglane ressursside jagamine. Liikumine tekkis ajal, mil sotsiaalsed pinged Püha Rooma impeeriumis märgatavalt suurenesid ja mässulised suruti julmalt maha.

Reaktsioonid artiklitele olid aga erinevad. Martin Luther, keda peeti tol ajal tohutuks autoriteediks, lükkas põllumeeste nõudmised selgelt tagasi ja nimetas Lotzerit isegi "valede kuulutajaks". Need kriitilised hääled aitasid kaasa lahknemisele reformaatorite ja revolutsionääride vahel. Sellegipoolest jäid kaksteist artiklit hilisemate ühiskondlike liikumiste jaoks oluliseks, kuna need salvestasid tavaliste inimeste nõudmisi. Osa nende eesmärkidest realiseeriti alles 1848/49 revolutsiooni ajal.

Olulised tegijad talurahvasõjas

Talurahvasõja üks teisi olulisi tegelasi oli Thomas Mayer, kes sai tuntuks Baltringeri kamba “tippkaptenina”. Mayer, kes elas Lossburgis, oli osav diplomaat, kes teadis, kuidas vaielda jumaliku õigusega. Ta hõivas positsioonid Dornstettenis ja piiras lõpuks Sulzi. Kahjuks lõppes tema juhtimine pärast lüüasaamist dramaatilise saatusega: ta tabati ja Tübingenis raiuti pea maha.

Teine peategelane oli Ulrich Metzger, kes ühines mässulistega ja oli samuti seotud Sulzi piiramisega. Tema saatus võttis pärast ülestõusu, kui ta arreteeriti, pöörde, kuid suutis toetada ürgset vaenu. Eriti tähelepanuväärne on Endlin Murer, kes on üks väheseid naisi rekordites: ta tegutses Dornhanis, vabastas vangistatud preestri ja astus seega julgelt vastu valitsevale süsteemile.

Talurahvasõja ajaloolist tähtsust ei saa ülehinnata. See mitte ainult ei olnud märk vastupanust sotsiaalsele ebavõrdsusele, vaid sillutas teed ka tulevastele võitlustele õigluse ja vabaduse eest. Webhistoriker tõstab esile mässuliste sotsiaalseid, poliitilisi ja usulisi motiive, kes nõudsid 1500. aasta paiku ühiskonna põhjalikku ümberkujundamist.

1524-25 mäss on võimas meeldetuletus, et vabaduse ja õigluse poole püüdlemine ei ole uus nähtus. Laske end Glatti näitusel kaasa haarata, et saada rohkem teada selle olulise ajalooperioodi kohta ja kogeda oma õiguste eest seisnud julgete inimeste lugusid.