Jätkub vaidlus Kressbronner Uferwegi üle: kokkuleppele ei jõuta!

Jätkub vaidlus Kressbronner Uferwegi üle: kokkuleppele ei jõuta!

Bodeni järve äärses Kressbronnis on kõigile mõeldud jõeäärset rada kavandatud juba üle 20 aasta ja see on nüüd taas avalikkuse huviorbiidis. Sigmaringeni halduskohus on selle pangarenatureerimise elluviimise üle vaielnud juba mõnda aega. Bodeni järv ise ulatub üle 63 kilomeetri pikkuse ja 14 kilomeetri laiuse, maksimaalne sügavus on 251 meetrit ja selle rannajoon on kokku 273 kilomeetrit, millest 155 kilomeetrit kuulub Baden-Württembergile. Ajalooliselt oli juurdepääs Bodeni järvele pikka aega piiratud ja paljud kaldalõigud olid erakätes. Esimesed kaalutlused panga avamiseks tehti juba 1975. aastal, kuid Konstanzi Seeuferwegi tegelik ehitus algas alles 1983. aastal, mil linn realiseeris panga juurdepääsu kesklinnast Hörnlesse.

Kressbronnis on aga 2001. aastast peale otsustatud vaidlus jõeäärse raja üle muutunud nüüdseks pikaks ajaks. Elanikud seisavad ägedalt vastu plaanide elluviimisele, mis näevad ette panga intensiivset renatureerimist. Nendes plaanides on muuhulgas ka muldkeha mineraalpinnase ja kruusaga kuni 30 meetrini vette. Vastutava asutuse esindaja räägib “pisikesest korrektiivist”, et lõpuks elanikega kokkuleppele jõuda. Vaatamata nendele pingutustele kukkusid elanike hagid kohtus läbi, sest kohtuvõimud pidasid plaani vajalikuks, et võimaldada looduslähedust ja paremat ligipääsu Bodeni järvele. Kohtuotsuse kirjalik põhjendus on aga veel pooleli, mis ainult suurendab asjaosaliste ebakindlust. Lõuna kuller teatab, et Bodeni järve kallaste seisukorda peetakse 2023. aastal problemaatiliseks: 41 protsenti rannajoonest on looduslähedane, 39 protsenti aga loodusest kauge või lausa loodusvõõras.

Panga taastamise ökoloogilised aspektid

Renaturatsioon on oluline mitmel viisil. Bodeni järve ökoloogiline kallas ja madalaveelised alad on tundlikud alad, mis on koduks erakordsele taimestikule ja loomastikule. Need alad on paljude liikide kudemis-, paljunemis- ja toitumisalad. Need on olulised ka vee isepuhastuva võime jaoks. Järve-uurimisinstituudi juht Martin Wessels andis mõista, et kaldal olevad rajatised takistavad järve- ja maismaaalade vahelist vahetust, mistõttu on raskendatud ka kohalike veetaimede ja mikroorganismide taasasustamine.

Osa kaldaribast ei ole jõudnud veel tööd teha, sest seal on kaheksa erakinnistut, millest osal on betoonseinad. Need asjaolud on viinud vaidluse edasise eskaleerumiseni ning Tübingeni piirkonnanõukogu on kavandatud tööde teostamiseks taotlenud isegi ajutist sundvõõrandamist. Arenduste ülevaade näitab, et vaatamata üksikutele edusammudele on Kressbronni taasnatureerimisplaanide terviklik elluviimine veel kaua aega ees. Juba praegu käib palju arutelusid piirkonna õigusvaidluste üle ning mitmel pool on ootus, et halduskohus teeb otsuse lähipäevil. SWR dokumenteerib ilmekalt probleemi ja sellega seotud emotsioone elanike seas.

Üldiselt on Kressbronni Bodeni järve kalda avamise ja haljastamise tee jätkuvalt äge teema, mis kütab inimeste meeli ja samal ajal võib parandada looduslikke tingimusi ja vee kättesaadavust kõigi tulevaste põlvkondade jaoks. Lähipäevad näitavad, kas ja kuidas tingimused selles Bodeni järve ihaldatud kohas edasi arenevad.

Lisateabe saamiseks kalda taasnatureerimise ökoloogiliste aspektide kohta võite lugeda ka Bodeni järve kaldastruktuuri käsitleva uuringu tulemusi: LUBW.