Augsburg tugineb vesinikule: suur torujuhtme projekt aastast 2030!

Augsburg tugineb vesinikule: suur torujuhtme projekt aastast 2030!

Vesiniku infrastruktuuri laiendamine Saksamaal võtab üha konkreetsemaid vorme. Augsburg võiks dokkida üleriigilise vesinikuvarustuse põhivõrku alates 2030. aastast, projekti konsortsium nimega "H2Nordlech" on alustanud planeerimisfaasi, teatab Augsburger Allgemeine. Oluline samm säästva energiavarustuse suunas astutakse kavandatava 29-kilomeetrise liiniga, mis kulgeb Wertingeni lähedal asuvast kompressorjaamast Meitingeni kaudu Augsburgi.

Kaasatud võrguoperaatorid, sealhulgas "schwaben netz" ja Stadtwerke Augsburg, ei soovi mitte ainult kasutada seda kõrgsurvetorustikku tööstusliku vesinikuga varustatuse tagamiseks, vaid ka signaali saatmiseks tööstuse tarnijatele ja klientidele. "Vesinik on innovatsiooni tõukejõud," on nad veendunud ja seetõttu peetakse ühendust vesinikuvõrguga kliimaneutraalse kaugkütte tootmise oluliseks komponendiks.

Vesinik kui osa energiatulevikust

Vesiniku teema on lähiaastatel keskse tähtsusega. Saksamaal on vaja läbimõeldud vesiniku infrastruktuuri, mis on tõhusa, ohutu ja taskukohase energiavarustuse jaoks hädavajalik. Vesinikuvõrgu 2030 plaanide kohaselt on 71 TWh kasvava vesiniku nõudluse rahuldamiseks vajalik terviklik võrk FNB gaas üksikasjalikult esitatud.

Uus H2 võrk 2030 on mõeldud ka ühenduslülina taastuvate energiaallikate ja tööstuse vahel. Eeldatakse, et see hõlmab 5100 kilomeetrit ülekandetorustikke, millest ligikaudu 3700 kilomeetrit põhinevad ümberehitatud gaasitorudel. Investeeringukulu on hinnanguliselt umbes 6 miljardit eurot. Vesiniku infrastruktuur ei saa mitte ainult asendada maagaasi kodumajapidamistes, vaid saada ka tööstuse võtmeisikuks.

Vesiniku ladustamine ja impordi sõltuvus

Osana tulevasest vesiniku põhivõrgust, mille eesmärk on katta suured koostootmisjaamad, mille elektrivõimsus on vähemalt 100 MW, muutub vesiniku salvestamise roll üha olulisemaks. Nende eesmärk on tagada paindlikkus ja varustuskindlus. Sellega seoses tuleb arvestada ka imporditud vesiniku kogustega, mis moodustavad hinnanguliselt 50–70% nõudlusest aastal 2030. See tähendab, et Saksamaa ei pea mitte ainult suutma vesinikku ise toota, vaid peab pöörama suurt tähelepanu ka rahvusvahelistele tarneahelatele.

2030. aasta väljavaade näitab, et hästi toimiv vesiniku infrastruktuur ei ole mitte ainult vajadus, vaid pakub ka võimalust uuenduslike ärimudelite loomiseks. Stadtwerke Augsburg ja teised ettevõtted seisavad silmitsi väljakutsega ja võimalusega saada osa sellest rohelisest üleminekust. Lähitulevikus võib vesinik mitte ainult saada liitlaseks võitluses kliimamuutustega, vaid ka majanduskasvu mootoriks.

Kavandatud projektid, nagu vesinikutoru H2Nordlech, juhivad seda muutust ja annavad märku, et oleme õigel teel. Planeerimise järgmist etappi oodatakse pikisilmi mitte ainult Augsburgis, vaid kogu riigis.