Baieri hüdroelektrijaamade tagasiost: Probst võitleb Isari eest!

Baieri hüdroelektrijaamade tagasiost: Probst võitleb Isari eest!

Baieris on arutelu hüdroelektrijaamade tagasiostmise üle poliitilise päevakorra esikohal. Sellega on mures ka Karl Probst, kes on ühingut “Save the Isar Now” juhtinud 2014. aastast. Viimastel kuudel pole ta korraldanud mitte ainult ekskursiooni Bächentalisse, vaid kohtunud ka Tiroler Wasserkraft AG (Tiwag) esindajatega, et rääkida Isari jõe Dürrachi lisajõest. Eelkõige on nende arutelude keskpunktiks saamas Walchensee elektrijaam, mis tähistab tänavu oma 100. juubelit. See ajalooline elektrijaam, mis kasutab Kochelseesse voolamiseks Walchensee vett, on nüüd Uniperi energiaettevõtte osa.

Peaminister Markus Söder (CSU) teatas 2024. aasta juunis, et kõik Baieri hüdroelektrijaamad ostetakse Uniperilt tagasi. Probst kritiseerib asjaolu, et Baieri liidumaa valitsus "müüs maha" hüdroelektrijaamad 1990. aastate erastamiseufooria ajal. Tihti jääb ebaselgeks, kuidas tagasioste tegelikult ellu viia, sest Walchensee elektrijaamas puuduvad lepinguga tagatud tagastusõigused. See tähendab, et Vabariik on kaotanud võimaluse pärast kontsessiooni lõppemist elektrijaam tagasi võtta.

Tagasivõtmisõigused ja tagasiostu arutelu

Aastatel 2030–2074 võidakse tagastada üle 80 Uniperile kuuluva hüdroelektrijaama. Probst on juba propageerinud, et Vabariik peaks otse föderaalvalitsusega läbirääkimisi pidama, et hüdroelektrijaamu saaks tagasi osta. Baieri liidumaa parlamendile esitati 5000 allkirjaga petitsioon, kuid seda pole veel liidumaa parlamenti edastatud.

Teema keerukust teeb selgeks ka CSU osariigi parlamendi liige Thomas Holz, kes rõhutab, et vahet tuleb teha föderaalse osaluse ja repatrieerimisõiguste vahel. Baieri liidumaa valitsuse teatel ei sekku föderaalne rahandusministeerium Uniperi operatiivärisse. Uniper ise, mis kuulub 99 protsendi ulatuses föderaalvalitsusele, on selgelt öelnud, et ei soovi EL-i nõuete täitmiseks hüdroenergiast distantseeruda. Nendest nõuetest tulenevalt võib olla problemaatiline, kui tagasiminek jõustub kuni 2060. aastani, kuna see võib mõjutada ka üleujutuste ohjamist.

Säästev energia ja hüdroenergia

Hüdroenergia tähtsus säästva energiaallikana muutub selles kontekstis üha ilmsemaks. Aruande kohaselt võib hüdroenergia säästa umbes 15 miljonit tonni CO2 aastas, aidates seeläbi kaasa stabiilsele piirkondlikule elektrivarustusele. Saksamaal on umbes 7300 hüdroelektrijaama, mille installeeritud võimsus on umbes 5600 megavatti (MW) – telemaastik näitab, et hüdroenergia on väga populaarne. Nendest süsteemidest 94 protsenti on väikesed hüdroelektrijaamad, mis annavad otsustava panuse elektritootmisse, samas kui suurema osa 17,5 teravatt-tunnist aastas toodavad suuremad süsteemid.

Paljudes Euroopa riikides on hüdroelektrijaamad riigi käes, mis kujutab endast Saksamaaga võrreldes hoopis teistmoodi selle väärtusliku ressursi käsitlemist. Baieri osariigi valitsus peab nüüd tegutsema hüdroenergia tulevikukindlaks muutmiseks. Probst võrdleb föderaalvalitsuse ja Uniperi vahelisi suhteid majaomaniku ja kinnisvarahalduri suhtega. Siin on selge, et viimane aeg on aruteludega edasi liikuda, et Baierimaal tuuaks hüdroenergia tagasi mitte ainult paberil, vaid ka praktikas. Poliitikud loodavad, et hüdroelektrijaamade tagasiostmine võib tuua lisaks keskkonnale ka majanduslikku kasu, mis on oluline kogu piirkonna jaoks.

Lõpuks jääb küsimus: kui kaugele läheb Baieri Vabariik, et tegelikult oma hüdroelektrijaamad tagasi saada? Elanikkond ootab põnevusega järgmisi samme.

Lisateabe saamiseks tagasiostuplaanide ja hüdroenergia rolli kohta Baierimaal vaadake aruandeid lõunasakslased, BR ja Hüdroenergia Saksamaa.