Salapärane deebet: Offenbachi naine avastab 2000 euro puudujäägi!

Salapärane deebet: Offenbachi naine avastab 2000 euro puudujäägi!

Milline šokk Offenbachi Luise Hornbachile! Kummalisel pöördel sai ta ja paljud vaatlejad teada, et juhtiv kindlustusandja HUK Coburg oli tema kontolt eksikombel viie osamaksena debiteerinud umbes 2000 eurot – kuigi Hornbach polnud isegi HUKi klient. Deebetid tehti SEPA otsekorraldussüsteemi kaudu ning neid ebaseaduslikke tehinguid märkas naine alles siis, kui vaatas tähelepanelikult oma pangakonto väljavõtteid. Kogu juhtum pole mitte ainult tüütu, vaid tõstab esile ka turvalisuse maksetehingutes.

Olukord eskaleerus, kui Hornbach märkas ebaseaduslikku mahaarvamist ja üritas telefoni teel asju selgeks teha. Kahjuks ei andnud see selgituskatse asjata. Alles kirjalik kaebus heitis asjale lõpuks valgust. HUK Coburg tunnistas avalikult, et see oli "ilmne broneerimisviga". Kindlustusseltsi uurimiste kohaselt on tõenäoline sisestusviga IBANis; näitasid ju Hornbachi konto andmed märkimisväärseid sarnasusi tegelikult kindlustatud kliendi omadega.

HUK Coburgi reaktsioon

Pärast seda, kui HUK Coburg tunnistas vale broneeringu, tagastati kogu summa kuni sendini. Lisaks sai Hornbach vabanduseks joogipudeli, millele oli peale trükitud HUK reklaam - rahalist hüvitist ega intressi aga polnud. Ettevõte pakkus Hornbachile vähemalt 50 eurot ilma tõendeid nõudmata. Kui Hornbach jääks intressidega jänni, saaks ta vahe tagasi. Kuid sellistes olukordades muutub inimene kiiresti skeptiliseks.

HUKi pressiesindaja Karin Benning nõudis isegi Hornbachilt kirjalikku nõusolekuavaldust, enne kui ta juhtunut ametlikult kommenteeris. Milline jultumus! Paljud inimesed küsivad endalt, kuidas see juhtuda võis ja miks HUK ei teinud otsekorralduste kogumisel eelnevalt nimekontrolli.

Turvalüngad maksetehingutes

Selle asjaga seoses tekib küsimus, kui turvalised on meie maksetehingud. Föderaalne finantsjärelevalve (BaFin) selgitab, et praegu piisab otsekorralduste tegemiseks lihtsalt IBAN-i kasutamisest – nimede sobitamine pole vajalik. See aga muutub: alates 9. oktoobrist 2025 peavad euroala makseteenuse pakkujad kontrollima ka IBAN-i ja kontoomaniku nime vastavust, et selliseid juhtumeid ära hoida.

Makseteenuse pakkujate tegutsemisviis ei ole probleemideta. Vastutus selliste ebaõigete broneeringute eest lasub ettevõtetel endil. Vastavalt kehtivale regulatsioonile peavad nad tagama, et ülekanded tehakse õigeaegselt ja korrektselt. Fakt on see, et volitamata otsekorraldused saavad asjassepuutuvad isikud vaidlustada kuni kaheksa nädalat pärast deebetit, kui nad ei suuda oma pangaandmeid täpsustada.

Põhimõtteliselt on see juhtum murettekitav ja rõhutab pangakonto väljavõtete regulaarse kontrollimise tähtsust. Sel juhul õnnestus Luise Hornbachil saavutada bürokraatia üle väike võit. Alles jääb aga ebakindlus, kui hästi meie kontoandmed tegelikult kaitstud on ja kui hooletult neid digimaksete ajal hallatakse. Loodetavasti õpivad mõjutatud asutused sellest juhtumist ja panevad paika paremad turvaprotsessid.