Suur politsei kohalolek Lerchenfeldis: ohuolukord on selgunud!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

30. juunil 2025 viis tõsine ohujuhtum Freisingi Lerchenfeldi linnaosas ulatusliku politseioperatsioonini.

Am 30. Juni 2025 führte ein ernst genannter Bedrohungsfall im Freisinger Stadtteil Lerchenfeld zu einem großangelegten Polizeieinsatz.
30. juunil 2025 viis tõsine ohujuhtum Freisingi Lerchenfeldi linnaosas ulatusliku politseioperatsioonini.

Suur politsei kohalolek Lerchenfeldis: ohuolukord on selgunud!

Freisingis, eriti Lerchenfeldi linnaosas, toimus esmaspäeval, 30. juunil 2025 märkimisväärne politseioperatsioon. Taustaks oli tõsine ohujuhtum, mille käivitas Mainburgi piirkonnast saadetud teade perevägivalla ja ähvarduste kohta. Naine otsis Freisingis asuvas korteris kaitset, mistõttu politsei tegutses kiiremini. Agressorile teatati aga kogemata naise asukoht, mistõttu koondas politsei tema tabamiseks suure hulga jõude.

Tsiviil- ja mundris politseinikest koosnev päästeteenistus ning teiste piirkondade toetus olid nõuetekohaselt varustatud, kuna eeldati, et mees võib olla relvastatud. Kuulikindlate kaitseriiete ja püstolkuulipildujatega varustatud politseijõud kogunesid sündmuskohast paar tänavat eemale. Õnneks peeti otsitav mees lõpuks relvastamata kinni ning vigastusi ega elanikele ohtu ei tekkinud, kinnitas politseijuht Andreas Wegmaier. Erioperatsioonide väejuhatuse (SEK) tugi ei olnud vajalik. 

Fookuses perevägivald

Freisingi juhtum heidab valgust tõsisele perevägivalla probleemile, mis on Saksamaal endiselt oluline probleem. 2023. aastal langes Saksamaal perevägivalla ohvriks üle 256 000 inimese, kellest 70% olid naised. See tähendab 6,5% kasvu võrreldes eelmise aastaga Lõuna-Saksa ajaleht teatatud. Abi sellistest organisatsioonidest nagu HilDa näitab, et teatamata jäetud psühholoogilise ja seksuaalse vägivalla juhtumite arv on murettekitavalt suur. HilDa juht Christina Mayer rõhutab, et Saksamaal langeb iga kolmas naine mingil eluperioodil füüsilise või seksuaalse vägivalla ohvriks.

Freisingis asuv Diakonie naiste varjupaik pakub ruumi viiele naisele ja kuni kümnele lapsele. Eelmisel aastal tuli aga 196 naiselt ära anda, sest kohad olid täis. Pingelise eluasemeturu tõttu viibivad naised naiste varjupaikades üha enam pikemat aega. Selle vastu kiideti heaks veel kaheksa kohaga juurdeehitus, kuid sobiv maatükk tunnistati ebasobivaks. Vahepeal pakutakse projekti “Teine etapp”, mille eesmärk on toetada üürikorterites viibivaid naisi, kes on saavutanud teatud stabiilsustaseme.

Õiguslik raamistik ja tugi

Perevägivalla tegelikkus on murettekitav, nagu näitab värske statistika. Näiteks Saksamaal elab praegu kümme protsenti naistest suhetes, mida iseloomustab vägivald. Uuringud näitavad, et Saksamaal on 42% naistest kogenud psühholoogilist vägivalda alates 16. eluaastast ja 40% on kogenud füüsilist või seksuaalset vägivalda. See teave pärineb Reutlingeni naiste varjupaik, mis rõhutab kaitse ja nõustamise vajadust ning osutab naiste varjupaikadele juurdepääsu parandamise tähtsusele. Uue vägivallaabi seadusega on seadusandja loonud seadusliku õiguse toetada ja rohkem kohti naiste varjupaikades ning lubanud vägivallatsejatele vägivallavastaseid koolitusi.

Nendel keerulistel aegadel on abiorganisatsioonide, nagu Diakonie ja HilDa, töö hädavajalik. Kuna üha rohkem naisi otsib abi ja kaitset, jääb igakülgse toetuse ja parema õigusraamistiku nõudmine püsima. Freisingi juhtumid ei ole ainult üksikjuhtumid, need on osa kiireloomulisest sotsiaalsest probleemist, mis peab jätkuvalt olema avalikkuse tähelepanu all.