Asamhofi skandaal: loomakaitseaktivistid paljastavad kohutavad tingimused!

Asamhofi skandaal: loomakaitseaktivistid paljastavad kohutavad tingimused!

Viimasel ajal on loomakaitsemaastikul tuliseid arutelusid tekitanud vastuoluline teema: küülikute pidamine Baieris Kissingis asuvas Asamhofis. Loomakaitseorganisatsiooni SOKO Tierschutz e.V. teatel avastati seal tõsiseid kaebusi. Aktivistid on juba kuid dokumenteerinud loomade julmusi farmis, kus peetakse tuhandeid küülikuid loomkatsete ja lihatootmise eesmärgil. SOKO Animal Welfare teatas sellest oma hiljutises raportis, kus väideti, et loomad elasid kitsastes puurides ning olid mõnikord vigastatud või deformeerunud. Lood karmi kohtlemise kohta toovad esile loomade heaolu hämaruse, mis on edastatud salajase kaadri kaudu, mis näitab, kuidas töötajad viskavad küülikuid üle puuriserva. Friedrich Mülln SOKO Tierschutzist kahtlustab siin selgeid loomakaitseseaduse rikkumisi. Asamhofis lükatakse need süüdistused aga rangelt tagasi.

Aichach-Friedbergi veterinaaramet teatab, et ta ei ole tavapäraste kontrollide käigus leidnud loomade heaoluga vastuolus olevaid tingimusi. Samuti lükatakse tagasi kuuldused väljakuulutatud kontrollidest, mille käigus tapeti deformeerunud küülikuid. Asamhofi teemalises debatis viidatakse korduvalt süütuse presumptsioonile, mis antud kontekstis viitab ka 2010. aastast Alliance 90/The Greens ridades tegutsenud Ludwig Asami poliitilisele karjäärile. Tema väljajätmine turundusvõrgustikest ja poliitilise karjääri lõpp on nende väidete otsene tagajärg.

Reaktsioonid ja kriitika

Arutelu on polariseeriv, sest mitte ainult loomakaitsjad ei ole Asamhofi olukorra suhtes kriitilised, ebakindlus valitseb ka roheliste erakonna sees. Kriitilised hääled süüdistavad erakonda selles, et see toetas varem küülikukasvatuse laiendamist meditsiinilistel eesmärkidel, mis võib nüüd lõppeda tõsise kriisiga. Kritiseeritakse ka seda, et radikaalsed aktivistid piiravad oma kirglikkust oletatava loomade heaolu inimeste heaolust kõrgemale seadmise vastu. Teemat arutatakse aktiivselt ka Instagramis, kus enam kui kümnes postituses räägitakse “verediilerist”.

Teine punkt selles arutelus on küülikukasvatuse suundumus Saksamaal. 2014. aasta loomade heaolu käsitleva põllumajanduse määrusega kehtestati pidamistingimuste parandamiseks esimest korda erieeskirjad kaubanduslikuks küülikukasvatuseks. See hõlmab eeskirju, mis käsitlevad loomakasvatuse kavandamist, liigikohast hooldust ja regulaarset varude kontrolli. Küülikutel ei ole lubatud elada isolatsioonis ja neil peab olema juurdepääs liigikohasele toidule.

Vaade tulevikku

Praeguseid juhtumeid silmas pidades nõuab SOKO Tierschutz rangemaid regulatsioone ja etteteatamata kontrolle, et selliseid kuritarvitamisi tulevikus ära hoida. Ajal, mil tarbijad pööravad üha enam tähelepanu loomasõbralikele toodetele, on oluline tagada läbipaistvus ja suurem vastutus põllumajanduses. Viimastel aastatel on Asamhof oluliselt suurendanud oma küülikute pidamise ja töötlemise võimekust ning sellega suureneb ka vastutus, mida kannavad juhtkonnal ja vastutavatel asutustel.

Käimasolev arutelu teeb selgeks: loomade kohtlemisel põllumajanduses on ka moraalne mõõde. Asamhofi sündmused ei ärata mitte ainult loomakaitsjate huvi, vaid tekitavad ka küsimusi, mida ühiskond tervikuna peab endalt küsima. Mil määral oleme valmis toetama loomakaitsemeetmeid ja kuidas tegeleme loomade kasutamise teemaga ettevõtluses? Oluline on leida tasakaal loomade, põllumajanduse ja ühiskonna vajaduste vahel.

Küülikukasvatuse tuleviku seisukohalt on selge, et loomade heaolu tagamiseks on tungiv vajadus õigusraamistikku pidevalt läbi vaadata ja kohandada. Praegused kaebused Asamhofis on äratuseks kõigile asjaosalistele, kui oluline on suhtuda oma kaasloomadesse lugupidavalt ja vastutustundlikult.

Lisateavet väidete ja küülikute pidamise õigusliku aluse kohta vt: nädalaleht, ZDF ja BMELH.