Rahulik põhikool: õpilased õpivad vägivallatut konfliktide lahendamist!
Kulmbach propageerib koolides vägivallatut konfliktide lahendamist ohvriabikampaaniate ja uuenduslike õppematerjalidega.

Rahulik põhikool: õpilased õpivad vägivallatut konfliktide lahendamist!
Viimastel nädalatel on Kulmbachi koolis kõik keerdunud moto “Rahulik algkool – rahulik koolijärgne hoolitsus” ümber. Õpilastel oli võimalus õppida vägivallatuid konfliktide lahendamise meetodeid. Kohapeal viibisid ka Ülem-Frangimaa ohvriabiteenistuse esindajad ja peainspektor, kes andsid õpilastele teemasse väärtuslikke teadmisi. Erilist tähelepanu pälvis koolikonverentsi käigus pidulikult avatud rahutrepi paigaldamine, mis on mõeldud sümboliseerima rahulikku kooselu kooli ruumides. Kokkuvõttes toimus Bambergi Innovaatilise Hariduse Instituudi poolt vägivallaennetuse teemaline klassipäev, mille käigus said lapsed harjutada loovaid lähenemisi konfliktide lahendamisel. Tänud toetusühingule ja ühingule “Maxit Aitab”, kes selle projekti elluviimist aktiivselt rahaliselt toetasid.
Vägivallatu õpetamise algatus ei ole oluline ainult kohalikul tasandil, vaid kehtib ka laiemas kontekstis. Nagu globaalse hariduse veebisaidil kirjeldatud, on tsiviilrahuteenistuse (CPS) materjalide eesmärk õpetada õpilastele konfliktide rahumeelset lahendamist, eriti sellistes riikides nagu Liibanon, Colombia ja Guinea, kus konfliktid mõjutavad oluliselt igapäevaelu. See mitte ainult ei aita õpilastel mõelda oma konfliktide lahendamise strateegiatele, vaid rõhutab ka rahu ja koostöö tähtsust ülemaailmses kogukonnas. Näiteks Guineas toetatakse varem vägivaldseid noori õppima vägivallatuid seadusi ja suhtlusvorme, mida nad saavad oma sotsiaalses keskkonnas kasutada.
Interaktiivsed hariduspakkumised
Vägivallaennetusprogrammi raames pakutavad materjalid on didaktiliselt väärtuslikud ja kutsuvad esile aktiivset arutelu. Nad pakuvad muuhulgas koopiamalle, taustateavet, veebipõhiseid toimikuid ja isegi muusikavideoid, et muuta õppimine lihtsamaks ja põnevamaks. Nii ei käsitleta rahutemaatikat ainult teoreetiliselt, vaid lõimitakse ka igapäevaelu olukordadesse, millest on õpilastele palju kasu.
Lisaks neile pakkumistele rõhutatakse üha enam rahukasvatuse tähtsust. Teadlased ja eksperdid, nagu on viidatud rahukasvatuse dokumentides, pooldavad rahuloogika kaasamist kooliharidusse. See ei tähenda ainult konfliktide vältimist, vaid ka aktiivset lahenduste leidmist ja vägivallatu suhtlusstrateegiate väljatöötamist. Neid lähenemisviise võiks ka meie piirkonna koolihariduses rohkem arvesse võtta, et rahumeelse kooseksisteerimise põhimõtteid veelgi edendada.
Kulmbachi kool on hea näide sellest, kuidas läbi aktiivse koostöö ja erinevate organisatsioonide toe saab koolikogukonna sees rahumeelseid struktuure luua. Jääb loota, et sellised algatused jätkuvad ka tulevikus ning vägivalla ennetamise ja konfliktide rahumeelse lahendamise mõistmine kinnistub püsivalt ka kasvavate põlvkondade seas. Tee on selge: ennetav vägivalla vastu võitlemine ei ole lihtsalt loosung, vaid meie ühine vastutus.