Kodanikuhüvitis vs miinimumpalk: saajate rahalised miinused selgunud!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

WSI uuring näitab, et Münchenis on miinimumpalgaga töötajatel rahaliselt parem kui kogukonnahüvitise saajal.

Eine WSI-Studie zeigt, dass Mindestlohnarbeiter in München finanziell besser dastehen als Bürgergeldempfänger.
WSI uuring näitab, et Münchenis on miinimumpalgaga töötajatel rahaliselt parem kui kogukonnahüvitise saajal.

Kodanikuhüvitis vs miinimumpalk: saajate rahalised miinused selgunud!

Majandus- ja sotsiaalteaduste instituudi (WSI) uus uuring näitab selgelt, et täistööajaga miinimumpalgaga töötajatel on Saksamaal rahaliselt parem kui tsiviilhüvitist saavatel töötajatel. See tõstatab põnevaid küsimusi: kui suur on erinevus tegelikult? Ja kuidas see olenevalt piirkonnast erineb? Eelkõige Münchenis on vahe kahe sissetulekutüübi vahel kõige väiksem, mis on oluline paljudele linnaelanikele.

Uuringus võrreldakse erinevaid leibkonnatüüpe. Näiteks vallaline mees, kes teenib 12,82 eurot tunnis miinimumpalka, saab pärast mahaarvamisi 1572 eurot kuus netosissetulekut, sealhulgas eluasemetoetust 26 eurot. Seevastu kodanikutoetuse saaja saab kätte vaid 1015 eurot, mis tähendab, et tema käsutuses on 557 eurot vähem. Erinevus on märkimisväärne ka üksikemade või lastega perede puhul. Miinimumpalga ja lapsetoetusega üksikema saab sissetulekut 2532 eurot, kodanikutoetusega aga vaid 1783 eurot ja seega 749 eurot vähem.

Piirkondlikud erinevused palgalõhedes

Eriti põnevad on piirkondlikud erinevused, mis uuringus samuti esile tuuakse. Kui Münchenis on erinevus miinimumpalga ja kodanikuhüvitise vahel mõõdukas – 379–444 eurot, siis suurim sellistes piirkondades nagu Nordhausen ja Vogtlandi piirkond – 662–652 eurot. WSI direktori Bettina Kohlrauschi sõnul on kodanike hüvitiste saajatel olenemata leibkonnatüübist alati vähem raha kui miinimumpalga töötajatel. See räägib ka vajadusest luua soodsamaid eluasemeid ja edendada kodanikuhüvitise saajate kvalifikatsiooni. Sellised meetmed võivad aidata vähendada rahalisi erinevusi ja parandada kannatanute eluolu.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et töö on rahaliselt atraktiivsem kui kodanikuhüvitise saamine. Seda järeldust toetavad ka teised sarnaseid tulemusi andvad uuringud. Saksamaa majanduskliima nõuab stiimulite loomist, mis toovad inimesi tööle, et parandada mitte ainult individuaalset, vaid ka sotsiaalset olukorda.

Asjakohaste arvude ja eelarveanalüüsi põhjalikumaks vaatamiseks võite lugeda tulemusi järgmistest allikatest: Mercury teatab, Bürgergeld.org analüüsis tulemusi ja Majandusinstituut pakub täiendavaid teadmisi.