Salakaubaveo pettus: Pere maksab 7000 eurot ja jääb ikkagi tupikusse!

Salakaubaveo pettus: Pere maksab 7000 eurot ja jääb ikkagi tupikusse!

Viimane intsident Saksamaa piiril heidab taas ereda valguse Euroopa varjupaigapoliitika väljakutsetele. Viimastel päevadel on föderaalpolitsei avastanud mitmeid ebaseadusliku piiriületuse juhtumeid, mis paljastavad varjupaigasüsteemi sügavamaid probleeme.

Varahommikul kontrollis föderaalpolitsei kaugliinibussi, mis sõitis Torinost Nürnbergi. Reisijate hulgas oli isikut tõendava dokumendita egiptlane, kes oli ostnud 200-eurose bussipileti Milanos arvatavalt salakaubavedajalt. Tema olukord polnud kuigi meeldiv, sest ta oli 2022. aastal Itaalias esitanud negatiivse varjupaigataotluse ja teda ähvardas nüüd vanglakaristus. Pärast kontrolli viidi ta Eichstätti väljasaatmise arestimajja, kust korraldatakse tema tagasipöördumine kodumaale. Sellest teatas švaabi.

Perekonna ajalugu piiril

Vaid paar tundi hiljem peatas politsei teise bussi, mis sõitis Milanost Münchenisse. Pardal oli Süüria perekond, kuhu kuulusid 25-aastane mees, 21-aastane naine ja nende kolmeaastane laps. Samuti olid nad saabunud ilma kehtivate reisidokumentideta ja esitasid oma isikuandmed esialgu suuliselt. Ametnikud leidsid aga pagasist Itaalia ametlikud kirjad valeandmetega.

Mees selgitas, et pärast mitu kuud Kreekas viibimist tahtsid nad sõita tema venna juurde Saarimaale. Pere oleks oma reisi eest kahtlustatavale salakaubaveoorganisatsioonile maksnud 7000 eurot. Nagu esimene juhtum, lõppes ka pere reis Austriasse tagasisaatmisega.

Õiguslik olukord varjupaigamenetluses

Need sündmused on osa suuremast probleemist. Euroopa Kohtu (ECJ) 19. detsembri 2024. aasta otsuse kohaselt ei ole Itaalia varjupaigasüsteemi süsteemsete nõrkuste oletamine üldiselt põhjendatud. See tähendab, et liikmesriigid peavad varjupaigataotluste puhul alati läbi viima individuaalse hindamise. Sellel otsusel on kaugeleulatuvad tagajärjed vastutusele ELis, eriti kui oodatakse tagasisaatmist Itaaliasse. Saksamaa kohtuasjas peeti varem varjupaigataotluste tagasilükkamist ja Itaaliasse väljasaatmise korraldust seaduslikuks, mille Euroopa Kohtu värskem otsus seab kahtluse alla, kuidas Infopunkt Euroopas teatatud.

Varjupaigapoliitika välistamine

Euroopa varjupaigapoliitika üks peamisi küsimusi on „eksternaliseerimise” küsimus. Seda strateegiat on arutatud alates 1990. aastatest ja sellega püütakse varjupaigamenetlusi ümber paigutada riikidesse väljaspool ELi. Praegune näide on Itaalia ja Albaania vaheline leping vastuvõtukeskuste loomise kohta. Selle taga on mõte pidurdada varjupaigataotlejate sissevoolu ja võtta tuul parempopulistlike parteide purjedest välja. Eksternaliseerimine toob aga kaasa ka teatud riskid, näiteks juriidilised ja eetilised probleemid bpb.de selgitada.

Püsivalt suur varjupaigataotluste arv ELis, mis 2023. aastal ületas ühe miljoni piiri, kujutab endast tohutut väljakutset. Poliitikuid kutsutakse üles leidma praktilisi lahendusi, kuidas tulla toime kasvava arvuga, kaitstes samas pagulaste ja migrantide õigusi. Ainult ühtlustatud ja õiglase varjupaigapoliitika kaudu saab EL täita oma humanitaarvastutust.