Kaktuse jõudlus inspireerib: õpilased ületavad takistusi ja arenevad!
10. juulil 2025 toob Schweinfurti Franziskuse kool lavale kaasava näidendi “Väike värviline kaktus”.

Kaktuse jõudlus inspireerib: õpilased ületavad takistusi ja arenevad!
Põnev etendus “Väike värviline kaktus” tekitas möödunud nädalavahetusel Schweinfurtis Maria Hilfi rahvamajas kõmu. Stefanie Weberi samanimelise raamatu ainetel valminud näidendit harjutas Franziskuse kooli M4 klass ja see köitis enam kui 440 pealtvaatajat, kes tulid lasteaedadest ja koolidest. Algselt kooli auditooriumis toimuma planeeritud etendus sai erakontakti tõttu toimuda suuremas mahus, mis oli õpilastele suurepärane võimalus.
Väike kaktus loos soovib lille, mis muudaks tema kõrbe veidi värvilisemaks. Kuid vaatamata meie pingutustele ei juhtu alguses midagi. Selle asemel julgustavad sõbrad teda oma soovist lahti laskma, olema kannatlik ja leidma usku. Pärast vihmaga äikest muutub väikese kaktuse vaatenurk, mis annab võimaluse avastada uusi teid. See sõnum polnud oluline mitte ainult näitlejatele, vaid ka publikule, kes sai tegelaste arengule omal nahal kaasa elada.
Kaasamine lavale
Etenduse oluline tahk oli kaasav osalemine. Õpetaja Stefan Gutwerk ja teised juhendajad käisid erinevate puuetega õpilastega kaasas – nad mitte ainult ei esinenud kaasava publiku ees, vaid kasvasid ka endast kaugemale. Dekoratsioonid, kostüümid ja rekvisiidid kujundati kunsti- ja käsitöötundides, rahaline vundament eelkõige lavataustale pandi aga tortide müügiga. See näitab, kui palju kohalik kogukond projekti toetab ja on pühendunud puuetega laste integreerimisele.
Kuid kaasamise väljakutseid ei tunta ainult kohalikul tasandil. Saksamaa teatrid on aastatega palju muutunud. Kuigi mõned linnateatrid, nagu Staatstheater Darmstadt, juba tervitavad oma koosseisudesse liikumispuudega alalisi näitlejaid, on vaja veel palju areneda, näiteks Kölni etenduskollektiivi SEE!, mis pole veel ühtegi kaasavat projekti ellu viinud. Tundub, et siin toimub ümbermõtlemine, mis on hädasti vajalik, et võtta arvesse kõigi mängijate vajadusi ja seada kahtluse alla iganenud arusaam normaalsusest. Kaasamisteater ei ole pelgalt trend, vaid lausa kohustuslik edendada võrdseid võimalusi lavadel.
Väljakutsed ja võimalused
Pandeemia on muutnud kaasamise tee veelgi keerulisemaks. Digitaalsed proovid on mõne mängija jaoks takistuseks, kuna tehnilised ja kognitiivsed piirangud võivad osalemise keeruliseks muuta. Sellegipoolest näitavad paljud loomekollektiivid, kui oluline on suhtlemine: sellistes projektides nagu “Inimestele meeldivad” toimub töö kakskeelsena viipe- ja kõnekeeles, mis on eeskujuks teatri edasise arengu jaoks. Teatrimaastiku üks peategelasi Jana Zöll rõhutab, et ligipääsetavus ei peaks olema ankurdatud ainult etendustes, vaid ka puuetega näitlejate koolituses.
Tehakse jõupingutusi treeningolukorra parandamiseks. Katusorganisatsioon EUCREA ja koostöö “ART+” taotlevad eesmärki pakkuda puuetega kunstnikele pikaajalisi ja jätkusuutlikke koolitusvõimalusi väljaspool puudeabi. Nii on eesmärk mitmekesistada kunstimaastikku ja muuta teater kõigile kättesaadavaks.
Tüki “Väike värviline kaktus” ühisesitlus on suurepärase koostöö tulemus, mis mitte ainult ei näita talenti, vaid puudutab ka kõigi vaatajate südameid. Vaevalt saaks sõnum kannatlikkusest, usaldusest ja lahtilaskmisest olla sobivam. Teater on elus ja on selge, et sellised kaasavad projektid kujundavad olulise osa tulevikust.