Kas põhiseaduskohtunike valimine on poliitiline rullnokk?

Kas põhiseaduskohtunike valimine on poliitiline rullnokk?

Järgmisel reedel Bundestagis läheb põnevaks, sest valimiskomisjon on nüüd teatanud oma soovitused kolmele föderaalkonstitutsioonikohtus täidetavale kohtunikukohale. Valju Peapost Valimisele on seatud liidu kandidaat ja kaks SPD kandidaati. Nimed on: Günter Spinner, praegu föderaalse töökohtu kohtunik, ning SPD esindajad Frauke Brosius-Gersdorf ja Ann-Katrin Kaufhold.

Lõplik otsus kohtunike kohta tehakse reedel Bundestagi täiskogu istungil, kus kahel salajasel hääletusel toimub keeruline hääletus. Esimesena valitakse liidu kandidaat, seejärel kaks SPD kandidaati. Mõlemal sedelil on vaja kahekolmandikulist häälteenamust, mis võib olla keeruline, arvestades praegust poliitilist olukorda, kus CDU/CSU-l ja SPD-l koos rohelistega ei ole enamust. päevauudised teatatud.

Poliitilised pinged ja väljakutsed

Valimisprotsessiga kaasnevad poliitilised pinged. Eelkõige on Frauke Brosius-Gersdorf surve all, sest tema toetus kohustuslikule vaktsineerimisele koroonapandeemia ajal on liidu parlamendirühmas vastuseisu leidnud. Jens Spahn (CDU) on sellest hoolimata optimistlik ja usub, et kõik kolm kandidaati võivad osutuda valituks. AfD on juba teatanud, et soovib hääletada liidu kandidaadi poolt, kuid lükkab SPD kandidaadid tagasi.

Vasakpoolsed aga nõuavad aktiivselt liiduga kõnelusi, et arutada läbi küsimusi, mis mõjutavad ka kohtuniku seisukohta. Kokkulepe erakondade vahel ei tundu keerulist enamuse olukorda arvestades lihtne, sest liidublokk on sisemiste erimeelsuste tõttu surve all. Näiteks kardetakse, et AfD võib sellest tulenevat ebakindlust ära kasutada rahutuste tekitamiseks, teatab Aeg.

Olulised valimismehhanismid ja tähtajad

Valimised ise korraldab pooleldi Bundestag ja pooleldi Bundesrat ning praegu vastutab asenduste eest Bundestag. Viimastel liiduvalimistel muutus enamuse suhe, mis muutis hääletamise veelgi keerulisemaks. Kohtunike valimiseks on vaja absoluutset häälteenamust, vähemalt 316 häält, mis tähendab, et vaja võib minna kas vasakpoolsete või AfD hääli.

Vastvalitud kohtunike ametiaeg lõpeb 12 aasta möödumisel või 68-aastaseks saamisel ning ametisse nimetab liidupresident. Arvestades praegusi väljakutseid ja poliitilisi võimumänge, on oodata, kuidas Bundestagi olukord kujuneb.