Amazonase tohutud metsakaod: mida see meie kliimale tähendab?

Amazonase tohutud metsakaod: mida see meie kliimale tähendab?

Brasiilia Amazonases on olukord vihmametsades järsult halvenenud: alates 1985. aastast on seal hävinud umbes 52 miljonit hektarit loodust, mis on suurem ala kui terve Hispaania. Kokkuvõttes on Brasiilia kaotus alates rekordite algusest murettekitav 111,7 miljonit hektarit, mis on enam kui kolm korda suurem kui Saksamaa pindala. Need murettekitavad arvud pärinevad algatusest MapBiomas, mis analüüsib satelliidipilte ja mis koosneb ülikoolidest, vabaühendustest ja tehnoloogiaettevõtetest.

Peaaegu viie sajandi jooksul kuni 1985. aastani oli 60 protsenti Brasiilia praegusest maast juba muudetud põllumajanduseks, kaevandamiseks ja linnadeks. Kuid šokeeriv on see, et suurem osa sellest ümberkujundamisest, 40 protsenti, toimus vaid nelja aastakümne jooksul aastatel 1985–2024. Eriti aastatel 1995–2004 toimus kõige tõsisem metsaraadamine. Viimast kümnendit on iseloomustanud kliimamõjude, pinnase degradeerumise ja põllumajandusmaa jätkuva laienemise tõttu kiirenenud metsade raadamine.

Kliimamõjud ja metsatulekahjud

Selle metsade hävitamise tagajärjed on dramaatilised: Brasiilia looduslike alade osakaal on langenud 80 protsendilt 1985. aastal vaid 65 protsendini 2024. aastal. Maa suurim märgala Pantanal on oma üleujutuste tsüklid jäljendanud ning 2024. aastat on peetud viimase 40 aasta kuiveimaks aastaks. 2024. aastal oli Pantanali veepind kuni 2024. aastani 73 protsenti alla keskmise, mis põhjustas laastavad metsatulekahjud. Kaguosas asuvas Brasiilia märgades savannides Cerrados on viimase nelja aastakümne jooksul maha raiutud umbes 40 miljonit hektarit looduslikku taimestikku – vähenemine on 28 protsenti.

Nende murettekitavate arengute taustal on president Luiz Inácio Lula da Silva lubanud, et Brasiilia ei hävita 2030. aastaks metsasid. Seda teadaannet oodatakse novembris Amazonase piirkonnas Belémis toimuval ülemaailmsel kliimakonverentsil COP30, kus päevakorras on sellised küsimused nagu kliimakaitse ja metsade hävitamine. Vaatamata nendele lubadustele on Amazonase ressursside kasutamise surve endiselt suur.

Ülemaailmsed jõupingutused metsade päästmiseks

Metsade hävitamise probleem ei ole ainult Brasiilia, vaid ülemaailmne probleem. Glasgow's toimunud ÜRO kliimakonverentsil COP26 võtsid üle 100 riigi kohustuse peatada 2030. aasta lõpuks metsade ja muude maastike hävitamine. Allakirjutanute hulgas on sellised prominentsed riigid nagu Brasiilia ja Venemaa. Ometi kritiseerivad kliimaaktivistid seda tähtaega kui liiga hilja, samas kui Briti juhid rõhutavad metsade tähtsust globaalse soojenemise piiramisel 1,5 kraadini Celsiuse järgi.

Metsade hävitamise vastu võitlemise deklaratsiooni toetab üle 20 miljardi dollari suurune finantspakett. See leping hõlmab riike üle maailma, kus elab üle 85 protsendi maailma metsadest, sealhulgas Amazonase vihmametsadest. Nendest rahvusvahelistest raamtingimustest hoolimata on selge, et metsade hävitamine, eriti Amazonase piirkonnas, edeneb jätkuvalt peatamatult. Järgmised paar aastat on otsustava tähtsusega, et midagi muuta.